Kõige sagedasem on atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad vahele, siis jääb süda seisma. 6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord, kus südame lihaskiud erutuvad eriaegadel. Õiget terviklikku kokkutõmmet ei toimu. Sagedus on väga suur. Kui see jätkub, siis inimene hukkub. Selle korral kasutatakse defibrillaatorit. Selle asemel on võimalik ka südamelihase massaaž. Südametsükkel(järgmine loeng)
iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole,
Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel
iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole,
Kui esmasel ülevaatusel tehakse kindlaks, et üks eluliselt tähtis funktsioon puudub või esineb tugev kõrvalekalle normist, sekkutakse kohe. Esmane hindamine toimub skeemi järgi teadvus-hingamine-vereringe. Uuritakse nahka, kas on viiteid šoki tunnustele, seejärel kontrollitakse kaela-rindkere piirkonda, et üles leida hingamissüsteemi vigastustele viitavaid tunnuseid. Esmaseks hinnanguks on vaja maksimaalselt üht stetoskoopi või defibrillaatorit südamerütmi kindlakstegemiseks, muus osas hinnatakse viie meele abil. Esmase hinnangu raames kasutatakse ka Glasgow’ kooma skaalat (GCS), kus hinnatakse silmade avamist, motoorikat ja sõnalist reaktsiooni. Silmade avamine Motoorne reaktsioon Sõnaline reaktsioon Spontaanne 4 Täidab korraldusi 6 Orienteeritud 5 Häälele 3 Reageerib valuärritusele 5 Segased vastused 4
annaabi.ee 
