"I" pilu kasutatakse põkkliidete puhul 3-4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse umbes 2-2,5mm. 2. Põkkliide „V“ piluga (kumera õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga kumera õmblusepealsega. Kui õmblus on kumera pealsega siis sellist õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ja selle saavutamiseks peaks olema keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või sellise keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. 4. Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse
keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga
põkkõmblus+nurkõmblus. Õmbluste arvutamisel teha vahet mõistetel: Theoretical throat Actual throat Effective throat(kui võtame arvesse läbikeevituse,lubatud SMAW protsessil,täidistraadi ja robotite kasutamisel ehituskonstruktsioonide juures). Kuidas suhtuda erinevate kaateti pikkustega nurkõmblustesse.teoreetiliselt võiks kavandada,et tagada erineva paksusega metalli vajalikku soojusbilanssi,kuid kontrollijate seisukohast loetakse kaatetite ebavõrdsust defektiks. Ühe ja kahepoolsed nurkõmblused,katteõmblused(joon. 1.5) Joon.1.5 Paindemoment on tingitud tõmbepingetest keevisõmbluse juures. Seetõttu ei kasutata katteliidetes 1 nurkõmblust,sama T-liitega,kui detailid saavad pöörduda ümber õmbluse telje või kui mõjuvad löökkoormused. Kui olemas ligipääs,siis keevitada 2 poolsed väiksemad nurkõmblused. Mida arvestada keevisõmbluse tüübi valikul?
keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23]
keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm > Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa
Ioonilistes kristallides on punktdefektide struktuur komplitseeritum, sest materjal tervikuna peab säilitama oma elektrilise neutraalsuse. Seega iga ühte märki laenguga defekti teke viib teise vastasmärgiga laenguga defekti tekkele. Seejuures on 2 võimalust: 1. ioonilise kristalli võres puuduvad 2 vastasmärgilist aatomit. Sellist defekti, mis koosneb katiooni ja aniooni vakantsist, nimetatakse Schottky defektiks (joon. 3.42). 2. positiivne katioon läheb võresõlmest võre vahele moodustades võrevahelise defekti. Samaaegselt jääb normaalsesse võresõlme katioonivakants. Sellist tüüpi defektipaari, mis koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist nimetatakse Frenkel'i defektiks (joon. 3.42). Võimalik on muidugi ka aniooni minek võre vahele ja Frenkeli paari - anioonvakants - aniooni moodustav aatom võre vahel - teke.
annaabi.ee 
