Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad
o Halogeenide radikaalne liitumine alkaanidele o Halogeenvesinike ioonne ja radikaalne liitumine alkeenidele o Halogeenide ioonne liitumine alkeenidele dihalogeniidid, halogenohüdriidid o Halogeenvesinike ioonne liitumine alküünidele vinüülsed ja geminaalsed dihalogeniidid o Halogeenide ioonne liitumine alküünidele vinüülsed dihalogeniidid, tetrahalogenoalkaanid o Alkeenide allüülne bromeerimine Oksüdeerimine reaktsioon, mis vähendab vesiniku hulka molekulis või hapniku, lämmastiku või halogeeni hulka molekulis Taandamine - reaktsioon, mis suurendab vesiniku hulka molekulis või vähendab hapniku hulka molekulis. Amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga; laboratoorselt valmistatakse neid happe kloriidide ha amiinide vahelisel reaktsioonil
..: 36. Alumiiniumi korrosiooni seadusp.: 37. Betooni korrosioon jne 38. Betooni renoveerimise põhimõtteline skeem 39. Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:. 40. Millised ained on alused. 41. Iseloomustage kaub. sool ja lämm.: 42. Kuidas valm. galv. ketteid. 43. Oksiidid.: 44. Molaarmassi mõiste sisu.: 45. Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.: 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel 47. Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine 48. Vase ja vase sulamite korr.: 49. Tina ja tina sulamite korr. seadusp.: 50. Terase tsinkimise meetodid. 51. Tsingi korros. seadusp.: 52. Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel. 1. Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a
NÕRK ELEKTROLÜÜT- polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks, OKSIID- elemendi ühend hapnikuga. OKSÜDATSIOONIASTE- arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline. OKSÜDEERIJA- aine, mille osakesed liidavad elektrone( ise redutseerudes). OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi o.-a. suurenemine. OKSÜDEERIMINE (oksüdatsioon)- elektronide loovutamine; elemendi o.-a. suureneb oksüdeerumisel. ORGAANILINE KEEMIA- keemiaharu, mis uurib süsinikuühendeid ja nendevahelisi muundumisi. ORGAANILINE ÜHEND- süsinikuühend, mille molekulides on keemilisi sidemeid süsiniku aatomite ning süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, harvemini süsiniku ja halogeeni aatomite vahel. PAARDUNUD ELEKTRON- elektronpaari koosseisu kuuluv elektron.
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, sest ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon esindab logistika tõukejuhtimise mudelit, mille käigus paiskavad tootjad valmistooted turgudele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsoli- deerimine kui ka distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Mõlema puhul on tegemist kulukompromissiga, mis tasakaalustab laokulusid transpordil saadud säästuga. Mõlemad tekitavad toodetele lisaväär- tust, suurendades toodete aja- ja ruumikasulikkust. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainus motiiv laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopida-
protsesside liigitamist tooriku liigi järgi. Eristatakse maht- ja leht- vormimist. Mahtvormimisel kasu- tatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprot- sessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse lii- gitatakse samuti pidevprotsessi- deks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprot- sessideks on valtsimine, ekstru- deerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse pea- miselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste prot- sesside abil toodetakse tükk- tooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) (mahtvormimisprotsess) ja leht- 54 kiirust
moodi arusaadav. Markeerida tuleb kõik veopakendid, mis vajavad veoprotsessi jooksul käsitsemist. Nendeks kaubakäsitsemise operatsioonideks võivad olla peale- ja mahalaadimine, sorteerimine, konsoli- deerimine, ristlaadimine jms. Erandina ei vaja transpordimarkeeringuid täiskoormad, kus kogu kaubaruumi mahu täidab üks saadetis. Markeerimine on kaubasaatja kohustus. Seetõttu kuulub puudulikust markeeringutest tule- nevate võimalike lisakulude korvamine kaubasaatja vastutuse hulka. Saatja peab markeerima kõik
annaabi.ee 
