ning harjutavad palju enne eksamit. Enamasti sooritavad saavutuslikud õppijad eksamid ja testid edukalt, jõudmata tegelikult õpitava mõistmiseni. Erineva õpistiiliga õppijad kalduvad kasutama erisuguseid õpistrateegiaid. Õpistrateegiad on teadlikult läbikaalutud õppeülesannete lahendamise või toimimise viisid. · holistlik strateegia · atomislik strateegia · registreeriv (info võetakse vastu muutumatuna) · transformeeriv (muudetakse) · ratsionaalne (põhineb intellektuaalsel deduktsioonil) · empiiriline (argumenteeriv ja kontrolliv) · metafooriline (võrdluspiltide varal üldistav) · analüütiline · intuitiivne KASUTATUD KIRJANDUS 1.www.koolielu.edu http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_oppimine.pdf 2. Triin Marandi, 2005 Õppimine e-kursusel http://kodu.ut.ee/~triinm/oppimine_ekursusel.pdf 3.Kuidas õpetada eriala keelt Metoodika käsiraamat Kristi Saarso, Elle Sõrmus http://www.e- uni.ee/kutsekeel/eestikeel/index
eeldus, et üldine idee on õige ja et konkreetne olukord sarnaneb sellele. Teiste sõnadega, üldine idee kontrollib ja vormib või vähemalt mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Näiteks: kuna lumega kaetud trepiastmed on tavaliselt libedad, läheneme me igale lumega kaetud trepile ettevaatusega - isegi siis, kui me pole meie ees oleval lumisel trepil kordagi libastunud. Meie üldine kogemus lumiste treppidega toob meid selle loogilise ning mõistliku järelduseni. Ent deduktsioonil on üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, on ka meie järeldus sellest tingituna vale. Näiteks: venelane kuuleb räägitavat arstist. Venemaal on enamus arste naised. Seega oleks loogiline järeldada, et kõnealune arst on naine. Siiski võib nii arutledes eksida. Ja üsna tihti. Venemaal on siiski ka meesarste. Ning väga paljudes riikides on enamus arste hoopis meesterahvad. Seega võib eelnev kogemus meid viia valede järeldusteni
toetudes A.F. Chalmersi mainitud raamatule ja mõningatele seal esitatud seisukohtadele, mis retsenseeritavas raamatus esitatuga enam seostuvad. Esiteks on üldlevinud seisukoht, et teadus peaks olema tõestatud teadmine, milles individuaalsetel arvamustel ja eelistustel pole oma kohta (Chalmers 1998, 23). Vähemalt induktivismi seisukoht põhineb sotsiaalse ja subjektiivse tausta kui uurimistööd mõjutava aspekti minimeerimisel. Kui ka M. Remmeli raamatu sisu oleks induktsioonil ja deduktsioonil põhinev ning toetuks vaatlusandmetele vähemalt näib, et just enamik tema järeldusi põhineb vaatlusel (olgu vaadeldavaks siis rõivalõiked, kiviaiad või Karjala petroglüüfid) siis just eriti M. Remmeli raamatu kontekstis ilmneb selgelt induktivismi põhiprobleem: arusaam, et kui eeldused on õiged siis loogilisel teel saadavad järeldused peavad olema samuti õiged. Ometi ei taga aga miski, et eeldused tõepoolest paika peavad (Chalmers 1998, 31). Peale selle
Teor. mõisted pärast emp. andmekogumist. 6.Selgitage, kuidas on teaduslikus uurimuses seotud teooria ja empiirika, milles seisneb ,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia
jaotatud erinevateks osadeks, sisuliselt tegelikult erinevateks õppeaineteks: aritmeetika, geomeetria, algebra ja trigonomeetria. Mõnes klassis oli seetõttu kasutusel 6 erinevat raamatut, sest eraldi olid veel igas aines teooria raamat ja ülesannetekogu. 1957. a loodi Haridusministeeriumi juurde matemaatika aine- komisjon, keda asus juhtima Elmar Etverk. See komisjon asus ette valmistama oma ettepanekuid matemaatika õpetamise kohta. Need ettepanekud olid järgmised: 1. Süstemaatiline deduktsioonil põhinev geomeetriakursus ei tohiks alata mitte VI, vaid VIII klassis, sest õpilased ei ole oma arengus valmis deduktiivseteks aruteludeks. Enne seda tuleks õpetada geomeetria eelkursust, kasutades enam induktiivset meetodit. Teised õppeained eeldavad mitmete geomeetriliste kehade (ruumigeomeetria) tundmist, aga deduktiivse kursuse raames jõutakse nendeni alles lõpuklassides (varem õpetati eesti koolis kehi 7. klassis). 2
mõistliku järelduseni. Deduktiivse mõtlemise loogiline suund on, et tuntud faktid viivad konkreetsele järeldusele. Kui deduktsioon võimaldab jõuda üldis(t)elt tõ(ded)elt üksiku tõeni (n: kõik varesed on mustad; kui see on vares, siis järelikult see on must), siis induktsioon lubab üksikute vaatluste seeria juurest jõuda ühe üldise tõeni (see on vares ja ta on must; ka see on vares ja ta on must; järelikult kõik varesed on mustad). Deduktsioonil on ka üks suur puudujääk. Kui meie üldine eeldus juhtub olema ekslik, siis on sellest tingituna ka meie järeldus vale. Seega võib eelnev kogemus meid viia vahel ka valede järeldusteni. Me eeldame, et teame vastust selle asemel, et jätkata vihjete otsimist vastuse parandamiseks. Induktiivne mõtlemine liigub üksikult üldisele. Kokkuvõttes on induktiivne meetod deduktiivse meetodi vastand (Mõtlemine 2007). Arutlus
annaabi.ee 
