vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte, vaid koostatakse raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised: 1) ostjate maksmata arvete aruanne, 2) tarnijate maksmata arvete aruanne, 3) tulude- kulude aruanne, 4) maksudeklaratsioonid.
käibekapitalivajaduse täiendavat finantseerimist. Laenu saab kasutada näiteks hooajaliste kaubavarude soetamiseks või lühiajalise investeeringu tegemiseks. Üldtingimused: Minimaalne laenusumma on 6400 eurot, maksimaalne summa sõltub ettevõtte riskitasemest. Laenu tagasimakse võib toimuda nii ühekordse sissemaksena kui ka osade kaupa. Tagasimakse allikaks on jooksva majandustegevuse positiivne rahavoog või debitoorsete võlgnevuste laekumine. Laenuperioodiks on üldjuhul kuni 1 aasta. Nõuded taotlejale: Ettevõtjal ja ettevõtja ühelgi omanikul ei ole ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi. Omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõtja on võimeline võetavat laenukohustust teenindama. Ettevõtja on usaldusväärne. Tagatis: Tagatisteks on sobivad: hüpoteek kinnisvarale, deposiit Nordeas, käendus, garantii.
Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed. Lõpetatud lepingu meetod – Meetod, mille kohaselt pika tähtajaga projektide puhul ei arvestata mingeid tulusid enne projekti lõpetamist. Lühiajaline kohustus – Kohustus, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Lühiinvesteering – Ettevõtte investeeringud, mis likvideeritakse aastaga või lühema ajaga; nt. kaubavarude ja debitoorsete võlgade hooajalised suurenemised. M Maksuvaba miinimum – Summa, mille ulatuses eraisiku tulu ei maksustata tulumaksuga. Mittekapitaliseeritavad kulud – Kulud, mis ei peegeldu bilansis vaid kantakse kohe kasumiaruandesse. Muutuvkulu – Kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. N Netopalk – Palk, mille saab töötaja pärast brutopalgast maksude mahaarvamist reaalselt kätte. Nullsaldo – Konto seis, kui selle deebet- ja kreeditkäive on võrdsed ning saldo on null.
·kahjumite kasv tagastamata võlgadelt ·lisakulude kasv; Laekuvad nõuded ja laenud; 2)Finantstulu väärtpaberi- paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: ·deb. keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb. võlgnevuse misest; 3)teenustasu tulu(ei ole seotud bilansikirjetega); 1)krediidirisk, mille põhjuseks on emitendi "vananemine"- võlg läheb lootusetuks ·müükide 4)tulu VP-st on dividenditulu portfelliinvest.-lt. Tulu
võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102). Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga pikk debitoorsete võlgnevuste tasumise periood võib viidata puudustele ettevõtte krediidipoliitikas (Ibid., lk 120-121). debitoorne võlgnevus Raha laekumisvälde = (6) netokäive päevas Raha laekumisvälde kajastab keskmist nõuete laekumise aega päevades ning mida väiksem see number on, seda kiiremini ettevõtte vahendid käibivad
(7 lk 33) 13 1.4.2 Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalisi nõudeid käibevaraga. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja näitab milline osa lühiajalistest kohustustest saab tasuda, kui mobiliseerida kõik käibevarad ja kui täidetakse järgmised tingimused: · Õigeaegsed debitoorsete võlgade tasumised; · Soodne teenuste (kaupade) realiseerimine; · Vajadusel muude materiaalsete käibevarade müük Käibevara Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = Lühiajalised kohustused (2) Eestis on kasutusele võetud järgmised soovitused: 1,6 ja suurem - hea; 1,2-1,59 rahuldav; 0,9-1,19 nõrk Väiksem, kui 0,9 mitterahulav. (5 lk 16) 1.4
annaabi.ee 
