Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dauni" - 7 õppematerjali

Armukadedus
2
doc

Armukadedus

Armukadedus Mis üldse on armukadedus? Kas ta on halb või hea? Ja kas temast võib üldse kunagi ka kasu olla? Kõigepealt peaks tegema kindlaks mis armukadedus ikkagi siis on. Armukadedus võib olla teatud määral, vähese enesekindluse väljendusvorm. Kui keegi sinule lähedane suhtleb kellegiga kes tundub teie suhtele ähvardavalt, tekib sinus tunne, et suhe võib jõuda lõpule, ja sellest tingitud käitumist võibki tõlgendada armukadedusena. Tihtipeale arvatakse, et armukadedus on asi mis eksisteerib vaid heteroseksuaalide ja üldse vaid inimestevahelistes suhetes. Tegelikult see nii ei ole. Armukadedus on miski mis eksisteerib a loomariigis, ja inimenegi on loom- imetaja kui täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine i...

Ühiskond → Perekonnaõpetus
19 allalaadimist
Bioloogia Muutlikkus-võrdlus-nimeta-selgita-tabelid
1
doc

Bioloogia Muutlikkus: võrdlus, nimeta, selgita, tabelid

III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused ­ vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi ­ sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene ­ keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid ­ 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid ­ 6

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Lammaste tõud ja iseloomustus
7
doc

Lammaste tõud ja iseloomustus

poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl. k

Põllumajandus → Loomakasvatus
24 allalaadimist
Historitsism ja juugend
9
sxw

Historitsism ja juugend

Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav(Astav)Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (17941874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem 1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse. (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas) Gustav von Berg oli juba 1851. aastast elanud oma perega Sangastes, juhtinud mõisa majapidamist ja alustanud mõisa aedade ja parkide rajamist. Sangaste mõis meenutab pisut rohelusse peidetud väikest linnust

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
134 allalaadimist
Referaat Sangaste loss
22
docx

Referaat Sangaste loss

Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Friedrich Wilhelm Rembert Berg (1794-1874) läks vabatahtlikuna 1812. a isamaasõtta Liibavi jalaväepolgu ridades. Haritud ja võõrkeeli oskava mehena sai ta armees 1865.a. kindralfeldmarssali auastme. Krahvitiitli oli ta saanud varem -1856. a. 1839. a.abiellus ta Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega, kes oli Austria feldmarssal Dauni tütretütar. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873.a. oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega-aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Lambakasvatuse konspekt
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

EV tõufarmides lambaid 1630 2906 % 43 45 Lambaid tõuraamatus 3092 3652 Teised Eestis aretatavad lambatõud Tumedapealised lihalambatõud Suffolki tõug ... on pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn. dauni tõuks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksfordauni (Oxford Down), hämpsiri (Hampshire), dorsetdauni (Dorset Down) ja sautdauni (South Down) tõugu lambaid. Dauni tõu puhul kasutatakse ristamisel eelkõige isasloomi, et saada väga kvaliteetse lihaga tallesid. Suurbritannias kasutatakse ristamistel kõige enam suffolki tõugu isasloomi. Suffolki lambaid kasvatatakse igasugustes tingimustes, nii mäestikes kui tasandikel, nii et tegemist on väga vastupidavate loomadega. Suffolki tõug on saadud 19

Põllumajandus → Lambakasvatus
137 allalaadimist
Lambakasvatus
54
pdf

Lambakasvatus

7850 eesti valgepealist lammast ehk 24,5 % kõikidest lammastest. Seega on eesti valgepealine lambatõug teine olulisim lambatõug eesti tumedapealise tõu järel. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli, dorseti dala ja soome maalambatõug. 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud. Suffolki tõug Suffolki tõug on pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn. dauni tõuks (ing. k. Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Dauni tõu puhul kasutatakse ristamisel eelkõige isasloomi, et saada väga kvaliteetse lihaga tallesid. Suurbritannias kasutatakse ristamistel kõige enam suffolki tõugu isasloomi. Suffolki lambaid kasvatatakse igasugustes tingimustes, nii mäestikes kui tasandikel, nii et tegemist on väga vastupidavate loomadega. Suffolki tõug on saadud 19. sajandi

Põllumajandus → Lambakasvatus
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun