olenevalt sordist õhuke või paks sile või kare, hele või tumerohelise või pruunikaspunase kuni musta värvusega. Kasvamiseks vajab soojust 10-15 kraadi ja palju niiskust. Teda kasvatatakse söögiks. Avokaado kasvab troopilises ja subtroopilises piirkonnas. Kesk- Ameerikas, Hispaanias, Itaalias ja Vahemeremaades. Datlipalm on puuvili, söögitaim ning ta on botaaniliselt mari, mis kasvab suurte kobaratena kuni 25m kõrguste datlipalmide otsas. Datlipalmi lehestik hargneb puu ladvas harali ja koosneb 40-80 kuni 4 m pikkusest lehest. Vajab kasvuks kuumust ja niiskust. Datleid süüakse, ning neist valmistatakse ka kompotte, segatakse puuviljasalatitesse. Tuntud on veel datlimesi, siirupid, alkohoolsed joogid ning datlileib. Datleid kasvatatakse kõrbealadel. Pärineb Ees-Aasiast ja Aafrikast. 6
põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Egiptuses pole metsi, aga seal on datlipalmid ja tsitrusetaimed. Papüüruse taimed kasvavad ainult Niiluse läheduses. Peale datlipalmide võib Egiptuses näha ka akaatsiaid, sükomoore, jaanikaunapuid ning mõningaid teistest piirkondadest sisse toodud puid, nagu näiteks küpresse, eukalüpte ja mürte. Imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, saakal, hüään ja jõehobu. Leidub ka roomajaid- sisalikke, madusid, kuulsaid Niiluse krokodille- ning lisaks palju linnuliike, kusjuures mõned neist, nagu haigur, pelikan, flamingo ja toonekurg on silmatorkava välimusega. Kliima on kuum ja kuiv. Kairos ja
; Roosvee,G. 1996:29-32) Dattel Pärineb Ees-Aasia ja Aafrika kõrbealadelt, kus teda tunti uhe maailma vanima kultuurtaimena juba 9000 aastat tagasi. Praegyse Iraagi ja Egiptuse territooriumil oli ja on datlipalm ka praegu üks peamisi toidutaimi. Tänapäeval viljeldakse veel Iisrealis, Iraanis, Kreekas, Austraalias, USAs ja Mehhikos. Euroopasse saabuvad datlid peamiselt Maseille´ sadama kaudu. Datlid on botaaniliselt marjad, mis kasvavad suurte kobaratena kuni 25 m kõrguste datlipalmide otsas. Puu kasvab kuni 100 aasta vanuseks ja hakkab vilja kandma 8. kuni 10. kasvuaastal. Emaspuul võib olla 8-10 suurt õisikut, milles igaühes areneb 100-200 vilja. Datlid on ploomikujulised, 6-10 cm pikkused, punakaspruuni koore ja valkja sisuga ning hallikaspruuni mittesöödava pikliku kiviga viljad. Nad on väga magusad, meenutavad maitselt mett ja on aromaatsed. Datlipalmil tuntakse kuni 500 erinevat sorti.
olevikus. Kui ta sööb, mõtleb ainult söömisele, kui kõnnib, siis ainult kõndimisele. Kahe öö pärast, kui valmistati magamaminekuks märkas poiss, et see täht, mille järgi nad käisid on madalamal, sest kõrbeliival säras sadu ja sadu tähti. Kaamelimees ütles, et see on oaas. Poiss siis küsis, et miks me sinna ei lähe? Kaamelimees sellepeale: magada on ka vaja. Päikesetõusu ajal avas poiss silmad. Tema ees laius nüüd lõputu datlipalmide rida, mis ulatus üle kogu kõrb. Inglane oli ka õnnelik, et nad olid lõpuks varju leidnud ja kohal. Püramiidideni oli veel pikk maa. Poiss nautis seda vaatepilti, kuna teadis, et sellest hommikust saab vaid mälestus. Nad veetsid oaasis mitu päeva, kuna sõja ajal ei saanud nad kõrbesse avastama minna. Oaas oli ilusam kui ta arvanud oli. Ja suurem kui mõni Hispaania linn. Vahepeal korjati oaasis kokku kõikide relvad. Ka Inglasel oli revolver kotis, mille üle poiss imestas
kasvab kaitsealune müür-raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired. Ruderaalkooslused. Võõrliigid. Prügimägedel kasvab rohkesti toidujäätmetest köögipühkmetest kasvama hakanud taimi - kõrvitsat, tomatit, kartulit, hirssi, päevalilli, aga leida võib ka tsitrusviljade ja datlipalmide tõusmeid. Prügimägedel on sageli kasvama hakanud ka äravisatud lilled. Laoplatsidel ja teede ääres võib aga kohata võõramaiseid umbrohtusid, kes sealt enamasti järgmiseks aastaks või mõne aasta pärast kaovad. Harva jäävad nad püsima, saades uueks umbrohuks Eestis. Enamus tulnuktaimi saabub põllumajandusssaadustega - teravilja, villa ja nahkadega. Seetõttu on eriti palju võõraid põlluumbrohtusid võimalik leida elevaatorite ja veskite
annaabi.ee 
