Vana hea rootsi aeg... Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Ajaloolased arvavad, et Rootsi aeg algas 1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka ,,kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe.
03-20.04) Sõnn (21.04-21.05) Kaksikud (22.05-21.06) Vähk (22.06-23.07) Lõvi (24.07-23.08) Neitsi (24.08-23.09) Kaalud (24.09-23.10) Skorpion (24.10-22.11) Ambur (23.11-21.12) Kaljukits (22.12-20.01) Veevalaja (21.01-19.02) Kalad (20.02-20.03) Hiina astroloogia Juba iidsetest aegadest vaatlesid hiina ennustajad taevast, püüdes leida heakskiidu ja hukkamõistu märke. Mitte keegi ei tea kindlalt, millal sai alguse Hiina astroloogia. Mõned dateerivad seda legendaarse Kollase Keisri valitsemisajaga, kes olevat valitsenud nelja ja poole tuhande aasta eest.Algne süsteem ei kasutanud loomi sümbolitena, vaid rakendas selle asemel võtmesõnu, mis olid arusaadavad ainult kogenud astroloogidele. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kui hakkas tekkima budism, kirjeldati igaüht kaheteistkümnest loomast, et teha süsteem kergemini arusaadavaks. 12 loomast koosnev ,,sodiaak" on hiina astroloogia tuntuim osa. Kuid
hädapärast süüa sünnivad. Kuid vaevalt laukapuud meil viljapuuna käsitleda saab. Kõik teised ploomipuuliigid on Eestisse mujalt sisse toodud. Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba 13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte (Jaama, 1990). Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa
.28 3 SISSEJUHATUS 4 1. REKLAAM 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu Järgnevas alapeatükis annavad autorid ülevaate reklaami mõistest ning kirjutatakse ka lühidalt reklaami ajaloost. Arvatakse, et edustustegevus on ajalooliselt niisama vana kui kaupleminegi. Esmasteks vormideks võib pidada isikliku müügi erimooduseid, mida kasutati oma kauba kiitmiseks. Reklaami sünniaeg on ebaselge, erinevad autorid dateerivad seda erinevatesse sajanditesse ning isegi aastatuhandetesse. Siiski esimeseks reklaamiilminguks võib pidada 3000 aastat eKr. mil ajast on leitud savitahvleid ära jooksnud orjade tagaotsimiskuulutustega. Esimesed reklaamiteated olid käsikirjalised mistõttu nende levik oli puhttehniliselt piiratud. (Roose 2002:14) Trükikunsti leiutamine 1440. aastal Euroopas andis olulise tõuke reklaami arengule sellest algas reklaamiteadete masstootmine. 1839
olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli. Eeltoodust järeldub, et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd). Pärast seda algas plaatina võidukäik. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja -tooted. Reklaam oli mõjuv. Ühesuurusi briljante eksponeeriti nii kuld- kui ka plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki.
rikkam, siis elasid nö alamatest elukoha poolest kõrgemal. Varased ringvall-linnused – hästi madala ringvalliga linnused, aluseks on mingi küngas. Läbimõõt on tavaliselt kuskil 50-60 m, pindalalt ei ole eriti suured. Vall on üpriski korrapärane. Ringvall-linnuseid on rohkem saartel, kuid neid on ka mujal Eestis, ka Lääne-Eestis (Ehmja „Kuradimägi“). Nende arheoloogilised kaevamised ei ole andnud eriti häid tulemusi, leitud on üpriski vähe leide ning süsinikuproovid dateerivad need enamasti eelrooma rauaaega. Nende hulka kuuluvad ka Lipa ringvall-linnus ning Keava Võnnumägi. Varased neemiklinnused: a) Ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) Ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) Poolringvallid – neemiklinnused? Meenutavad väliselt neemiklinnust. Keskmise rauaaja (450-800) ja viikingiaja (800-1050) linnused. Keskmisest rauaajast on kõige rohkem linnuseid. Keskmise rauaaja lõpul rajatud
annaabi.ee 
