olnud ei itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas ja keegi ei tea täpselt kust nad tulid. Nende keelt pole suudetud tänapäevani selgeks teha, nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, käsitöö ja metallitöötlemine oli neil kõrgelt arenenud, nende ehitsukunsti hinnati: korrapärased linnad, teed, sillad ja veejuhtmed. 3) Legend Rooma linna tekkimisest(kapitooliumi emahunt, Romulus, Remus) ? *** Pärimuse järgi rajas selle Romulus, Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21.aprill 753 eKr, aga seda ei saa tõsiselt võtta. Kaksikvennad Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad. Tüdruku onu, kes oli paha ja kuri käskis poisid korviga jõkke visata. Vool uhus korvi kaldale ja emahunt imetas poisse kuniks kohali kkarjus nad oma hoole alla võttis. Kui vennad suureks sirgusid tahtsid nad kätte maksta onule, nad kukutasid ta võimult. Kui nad hakkasid uut linna rajama tekkis vendade vahel tüli
kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi.
Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksu Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvustest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse. Rooma oli üks nendest. Rooma linn asub seitsmel künkal. Arheoloogilistel andmetel oli linna kujunemine järk-järguline protsess. Pärimus järgi olevat Rooma linna rajanud Romulus. Hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21. aprilliga aastal 753 eKr. Algas kuningate aeg. Kuningate aeg Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Rooma rajanud Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse, ulatudes Tiberi suudmeni, kuhu rajati Ostia sadam. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliselt võimsaks linnaks
pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel Jutustajad dateerisid need 1388. a Muutused 16 saj pühak>ingel>näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum. Kokkuvõte: Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid reformatsioon> ilmutusjuttude traditsiooni muutumine ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente. uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid)
tavapärasel viisil" (Beyer) Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700: - 1381. Aasta surnud Püha Birgitta tütrest Katerinast o Imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand ütleb enda Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule) o Lood on kirja pandud (lad k) tunnistusena 1470. aastatel o Jutustajad dateerisid need 1388. aastal o Muutused 16. saj: pühak ingel näkk; ilmutuselt paluti märki (et koguja juttu usutakse); püsis meeleparanduslik sõnum - Püsisid motiivid ja teemad, ent mitte terviktekstid - Reformatsioon ilmutusjuttude traditsiooni muutumine o Ilmutusi kogunud kasutasid varasemast traditsioonist vaid fragmente o Uuemad kogemusjutud kohandusid luterliku maailmavaatega (eeldused
asustuse kiire laienemise teel on kohastumus, sest inimesed peavad õppima kasutama eri piirkondade poolt pakutavaid võimalusi. Perioodi 25 00010 000 a tagasi jäävaid muistiseid on leitud kogu Austraaliast. Põhja- Austraalias nt Oenpelli ja Miriwun. Neist viimase dateering näitab koha kasutust u 18 000 a tagasi. Lõuna-Austraalias on tuntud muistiseks Koonalda. Koobas, kust kaevandati tulekivi. Sealt leiti tulekivitükikesi, lõkkeasemeid. Söest võetud proovid dateerisid koha ajavahemikku 15 00023 000 a tagasi. Koopa pehmest liivakivist seintel on inimeste poolt sõrmedega tõmmatud lainelisi jooni, mis võivad samuti olla väga vanad. Kivitöötlemise traditsioonid püsisid Austraalias väga kaua ühesugused. 20 000 a eKr kasutatud laagripaik oli üsna samasugune kui 20. saj oma. Sellise konservatiivsuse 38 põhjuseks on peetud isoleeritust muust maailmast, mistõttu ei tulnud inimestele uusi ideid
annaabi.ee 
