kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hädakaitse hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur; kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu; kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib
õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Hädaseisund (§ 29) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust (nt. inimese elu), õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Sellisel juhul ei tule oht inimesest (välk, metslooma rünnak)
seejuures hädakaitse piiri. (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. (3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädakaitset ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased. Erinevus nende
102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
Kehtib ainult abielu puhul ning seda saab tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14) Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või
annaabi.ee 
