Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga. Enne puu surma, nahkiselaatsed: verev nahkis. 4 sug
1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas
tüüakus, kõverus, kasvaja), teised nii kasvamise kui ka säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni transpordil ja töötlemisel. Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks. Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks.
järsk lõikus, pargipuistu liigse tiheduse tõttu toimuv vahel ning seda on vaid imeõhuke kiht, mis iseeneslik võra lühenemine (laasumine), tormikah- on paljale silmale nähtamatu. Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga inimese tekitatud mehaanilised vigastused ning rohe- puutüve või oksa välispinnale on tekkinud me- lise võrapinna vähenemine võra taandarengu tõttu. haaniline vigastus, hakkab kambium tootma Et liivakell ei jookseks tühjaks, tuleks haavakude ehk kallust, millest arenev haavapuit
vad parandada Eesti julgeolekukesk- kusüsteemis, sh rahvusvahelistes rahu- konda. tagamisoperatsioonides; 29 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS 3) koostöös liitlastega arendatakse kaitsevägi, kuritegevuse tõkestamise sõjalist riigikaitset; eest aga politsei. Meessoost Eesti ko- 4) tagatakse ühiskonna demokraatlik danikud on kohustatud rahuajal läbi- areng ja tugevdatakse riigi sisejulge- ma ajateenistuse ning sõja korral asu- olekut; ma kaitseväeteenistusse. 5) tugevdatakse ühiskonna sotsiaal- Eesti kodaniku kohus on olla ustav set, majanduslikku ja keskkonna tur- põhiseaduslikule korrale ja kaitsta valisust. Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, siis on igal Eesti kodanikul
annaabi.ee 
