keel ja kirjandus ning mis toimus religioossel tasandil. Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Lihtsustatult võib öelda, et ,,Rootsi aeg" kestis 17.sajandil. Sel perioodil valitseti Eestit Stockholmist, siinsed alad olid Rootsi kuningriigi täieõiguslikuks osaks, mitte okupeeritud võõrterritooriumiks. Täpsemate daatumite osas lähevad ajaloolaste arvamused lahku, kuna näiteks Tallinnas oli Rootsi aeg saabunud juba 1561.aastal, samas kui mujal võttis selle kehtestamine veel aega. Pärast Liivi ordu lagunemist olid koos Tallinnaga Rootsi kuninga alamateks hakanud Harju-Viru ja Järva vasallid, Lõuna-Eesti alad aga jäid veel poolakate võimu alla. Faktiliselt aga hakkas Stockholm Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitsema alles pärast seda, kui Pontus de la Gardie oli venelased siit lõplikult
Array Array objekti kasutatakse kahe või enama väärtuse hoidmiseks, ühe muutuja sees. Boolean Boolean objekti kasutatakse non-Boolean väärtuse konverteerimiseks Boolean väärtuseks ("true" v. "false"). Date Date objekti kasutatakse aja ja daatumite toimetamisel. Function Alamprogramm Math Math objekt võimaldab kujutada matemaatika ülesandeid. Number Numbrid Object Objektide üldised omadused RegExp Regexp objekt võimaldab määrata
väljendeid okupeerija kohta. Vildel on ajaloolase lähenemine oma teemale: ta analüüsib seadusi („Mahtra sõda“), mis olid talurahvaseaduse head ja halvad küljed – see pole aga ilukirjaniku töö, vaid hoopis ajaloolase. Vilde püüab põhjuseid võimalikult objektiivselt, süstemaatilise teaduslikult läheneva analüüsiga kirjeldada. Vilde kirjutab esseistlikke lõike, ei jäta oma arvamust avaldamata. Ajaloosündmuste daatumite paikapanemine toonitavad faktoloogilist poolt – nende kaudu loob Vilde tegelikkuse efekti. Kui romantismi kese on kujutlusvõime, siis realismi kese on allikmaterjal. Vilde kasutab dialoogides rahvakeelt (natuke murdeline, kasutab kõnekäände, vanasõnu, laulusalme jpm), mille kaudu püüab Vilde toonaste keelevalikute kaudu tabada kaasaegset olustikku. Kui romantism rääkis eraelulistest lugudest ja armastusest, siis realismi jääb armastus ja eraelu samuti sisse
Keisrinna silmis oli Grinjov süüdi. Ainus, mis võis teda päästa, oli arm. Seadus ei ole ainus, mis võiks reguleerida inimestevahelist korda. Armastus ja arm saavad lepitada inimesi. Seetõttu on ,,Kapteni tütart" nimetatud kristlikuks romaaniks. Arm ja armastus on kõigist üle. See on Puskini viimane sõna ja samadel teemadel räägib ta ka oma ,,Exegi monumentumis". See on tema testament. 13. mai 2009 Mihhail Lermontov (1814 1841) Kuigi Lermontov tundub daatumite järgi Puskiniga samaaegne, olid nad tegelikult väga erinevate aegade kajastajad. Puskin alustas oma loomingut siis, kui Vm oli üle elanud ärkamisaja ja Vm oli võitnud Napoleoni-vastastes sõdades. Vm oli kuulutatud Euroopa päästjaks. See oli ootuste ja optimismiaeg. Kuigi dekabristide ühingud olid salajased, teadsid nende tegevusest kõik poliitikasse ja ühiskonnaellu haaratud inimesed. Inimestel oli tunne, et midagi pidi juhtuma
kasvatamine koolis asjade tõelise seisu vaimus ei sünnitaks seda igatsustunnet Saksamaaga taasühinemise järele. Siin on allikas, mis kunagi tühjaks ei saa. Mälestus möödunust tuletab kogu aeg tulevikku meelde, kuidas ka seda probleemi ei püütaks unustuse-hämarusega kinni katta. Maailma ajaloo õpetamine keskkoolis on veel praegugi väga madalal tasemel. Vaid väga vähesed õpetajad saavad aru, et ajaloo õpetamise eesmärgiks ei pea olema mõttetu ajalooliste daatumite ja sündmuste pähetuupimine ja mehaaniline kordamine. Asi pole üldsegi selles, kas nooruk peab peensusteni teadma, millisel päeval just nimelt toimus see või teine heitlus, millal nimelt sündis see või teine väejuht või mis aastal see või teine (enamjuhtudel väga tähtsusetu) monarh pani endale pähe krooni. Armuline jumal, asi pole ju üldsegi selles! Ajaloo "õppimine" tähendab osata otsida ja leida tegurid ja jõud, mis põhjustasid neid või teisi
annaabi.ee 
