Darnley lahe sopis asub Paulatuk ja Prints Alberti lahe põhjakaldal Holman (400 elanikku). Boothia laht Boothia laht on Põhja-Jäämere laht Põhja-Ameerika põhjakaldal, osa Loodeväilast.Lahe pikkus põhja-lõuna suunas on umbes 520 km, laius umbes 220 km, sügavus kuni 275 m. Kirdes piirneb laht Baffini saarega. Coronationi laht Coronationi laht on osa Põhja-Jäämerest ja Loodeväilast. Piirneb lõunas Põhja-Ameerika mandriga, põhjas Victoria saarega. Sügavus kuni 180 m. Cumberlandi laht Cumberlandi laht on laht Baffini saare idakaldal. Idas on laht ühenduses Davise väinaga.Lahe pikkus idalääne suunas on umbes 300 km, laius kuni 75 km, sügavus kuni 550 m. Foxe'i laht Foxe'i laht ehk Foxe'i meri (inglise Foxe Basin) on laht Põhja-Ameerika kirdeosas, Põhja- Jäämere osa. Läänes piirneb Põhja-Ameerika Melville'i poolsaarega, põhjas ja idas Baffini saarega, lõunas on Foxe'i väina kaudu ühenduses Hudsoni lahega.
aastal Suurbritannia Muusika Kuulsuste Halli liikmeks. 2006. aastal võeti tema debüütalbum "Are You Experienced" vastu United States National Recording Registry'sse ja ajakiri Rolling stone valis ta 2003. aastal esimeseks saja parima kitarristi hulgast läbi aegade. 6 SURMA PÕHJUSED Ametlik versioon Jimi Hendrix'i surmast on järgmine: Teisipäeval, 15.septembril 1970.a., peale toa broneerimist Londoni Cumberlandi hotellis, pidi Hendrix kohtuma rahastajaid esindavate advokaatidega, kuid ta ei ilmunud kohale. Eelmisel ööl oli ta viibinud sakslasest tüdruku, Monika Nanneman'i juures Notting Hilli linnaosas Londonis. Ta oli lahkunud, et minna ärikohtumisele ning ilmus järgmisena ühte Fulham Roadi linnaosa korterisse. Jimi veetis mitu tundi majas asuva münditelefoni kasutades, ta oli mures rahastajate ja rahaasjade pärast. Selle öö veetis ta kahe Ameerika tüdrukuga, seda kuni kella viieni hommikul
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi lath. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju-kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne- Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja- lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist
Suurimad linnad: London, Glasgow, Birmingham, Manchester, Liverpool, Leeds, Newcastle. Riigikeel: puudub. Laialdaselt kasutatakse inglise keelt. 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Suurbritannia koosneb neljast ajaloolis-geograafilisest osast: Inglismaast, Walesist, Sotimaast ja Põhja-Iirimaast. Suurbritannia saare lõuna- ja idaosa on lainjas tasandik, mida ligendavad lubjakivi- ja kriidiastangud. Kõrgem on saare lääne ja keskosa Cambria ja Penniini mäed, Cumberlandi massiiv ning mägisem põhjaosa Lõuna-Soti mägismaa ja fjord-rannikuga Põhja-Soti mägismaa. Põhja-Iirimaa pinnamood on vahelduv. Mererannal paikneb seal omapäraseid basaltkaljusid, mis moodustavad niinimetatud Hiiglaste trepi. Et kliima on pehme ja mereline, ei teki madalikel püsivat lumikatet, seda on ainult Põhja-Soti mägismaal. Mägede läänenõlvul sajab 1000-3000mm aastas. Sageli on pilves, tuuline ja udune.
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul nt. Bristoli, Cardigani, Solway Firthi, idarannikul Moray Firthi, Humberi, Washi ja Thamesi laht. Lääne-Sotimaal ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Sotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Sotimaa parlament
annaabi.ee 
