Küüslauk ja sibulad Alliumi perekonna taimi iseloomustab tugev, läbitungiv aroom. Perekonna tähtsamad esindajad on: 1) Sibulad prekursoriks on S-(1-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 2) Küüslauk prekursoriks on S-(2-propenüül)-L-tsüsteiin sulfoksiid 3) Porrulauk 4) Murulaugud 5) Salotid Lakrimatoorne = pisaraid tekitav tiopropanaal vääveloksiid (seostatakse värskete sibulate üldaroomiga) Valge kapsas, punane kapsas, rooskapsas Perekond Cruciferae hõlmab Brassica taimi 1) Kapsas 2) Brüsseli kapsas ehk rooskapsas 3) Naerid 4) Pruun sinep 5) Vesikress 6) Redised 7) Mädarõigas Peamised komponendid on 2-propenüül-3-butenüül-isotiotsüanaadid ja 2-fenüületüül- isotiotsüanaadid. Pürasiinid Paprika pipar ja tsillid sisaldavad suurtes kontsentratsioonides 2-isobutüül-3- metoksüpürasiini, mis biosünteesitakse leutsiinist. 2-sec-butüül-3-metoksüpürasiin on üks porgandite tüüpiline aroomiaine.
Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Ühtekokku arvatakse siia umbes 730 perekonda üle 19 400 liigiga. Suurimad perekonnad on Astragalus (üle 2000 liigi), Acacia (üle 900 liigi), Indigofera (700 liiki), Crotalaria (600 liiki) ja Mimosa (500 liiki). Liblikõieliste vormi- ja liigirohke esindatus teeb neist kosmpoliitse taimeperekonna.(vihik) ristõielised- (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes. (vihik) korvõielised- (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond. Sugukonna teaduslik nimi Asteraceae tuleneb perekonna aster nimest. Paralleelnimi Compositae tuleneb taime õisiku ehitusest: suur hulk õisi moodustavad
inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega kantserogeensed suu kaudu manustamisel. Glükosinolaadid e. sinepiõliglükosiidid: Siia kuulub üle 100 tioglükosiidi (sinigriin, progoitriin e. glükorapiferiin, epi-progoitriin, glükobrassitsiin jt.), mida on leitud kuni konts-ni 60 mg/g rist- õielistest (Brassicaceae e. Cruciferae) taimedest nagu brokoli, pea-, roos-, lill- ja spargelkapsas, kaalikas, naeris, redis, aedrõigas, mädarõigas, sinep, raps jt. Nende bioloogiline aktiivsus tuleneb nii lähteühendi kui ka inimese seedekulglas esineva bakteriaalse mürosinaasi (tioglükosidaasi) toimel nendest tekkivatest isotiotsüanaadist e. sinepiõlist, nitriilist, oksasolidiintioonist (OZT) ning tiotsüanaadist. Mürosinaas hävib keetmisel.
Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili – mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklažaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 61. Sgk. ristõielised. Sinepiõlid Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid – peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed
koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed.
koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või liigestunud lehtedega, ilma abilehtedeta taimed.
annaabi.ee 
