Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas
· Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest. Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga 1660 VABARIIK · Charles I hukkamine · Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell · 1653. Cromwell saatis laiali pika parlamendi ja kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Valitses Lord protektorina kuni oma surmani 1658. 1658 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Stuartite restauratsioon, koos parlamendiga valitsesid Ch I pojad Charles II ja James II Restauratsioon kukutatud dünastia või varasema poliitilise korra taastamine 1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA
o Tülid parlamendi ja sõjaväe vahel kasvasid, Cromwelli väed tungisid Londonisse ja mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma, ,,puhastatud" parlament mõistis kuningale surmaotsuse. o 1649.a kuniga avalik hukkamine ( rahvas ei kiitnud heaks) · 1649-1660 INGLISMAA VABARIIK o Võim Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes, sisuliselt sõjaline diktatuur o Rahvas oli Cromwelliga rahulolematu, teda vihati. o Cromwell surus peale äärmuslikku puritaanlust o 1658.a suri oliver Cromwell, rahvas rõõmustas. o Tema poeg loobus troonist ja sõjavägi nägi ainsa võimalusena anda võim tagasi Stuartidele. · 1660 Stuartite restauratsioon ( Charles II Ja James II) Püüdsid vähendada parlamendi võimu ja katoliiklust · 1688 Kuulus Revolutsioon
Seal kujutati teda süütu märtrina ning teda võrreldi lausa Jeesus Kristusega. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on siiani viimane isik, kelle anglikaani kirik on kanoniseerinud. 13 5. INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES 5.1. Inglise vabariik Pärast kuninga hukkamist 1649 jaanuaris kuulutati Inglismaa vabariigiks eesotsas Cromwelliga. Parlament saadeti laiali ja kogu võim läks Cromwellile, keda hakati kutsuma lordprotektoriks. Riigis seati sisse karm kord, keelatud olid lõbustused. Rahva hulgas Cromwelli pigem kardeti ja vihati. 1658.a. Cromwell suri. Võim läks esialgu Cromwelli pojale, kes aga loobus valitsemisest. Taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas kuningriigi taastada. 5.2. Restauratsioon Endise poliitilise korra taastamist nimetatakse restauratsiooniks. Stuartide dünastia tuli taas võimule. 1661.a
kogumine · Kavalerid kuninga pooldajad, ümarpead parlamendi pooldajad · Oliver Cromwelli juhtimisel võidavad ümarpead · Alamkoja loodud Kõrge Kohtu ehk tribunali otsusega hukatakse 30. jaanuaril 1649. aastal kuningas Charles I · Veebruaris 1649 kaotatakse Lordide koda ja kuninga ametikoht, kuulutatakse välja vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga · Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali · Pärast Cromwelli surma taastati Stuartite monarhia Võimule sai Charles II, taastatakse parlament, segadused troonipärimisega Võimule sai James II (Charles II vend) · Kujunes opositsioon, kes soovis troonile Jamesi tütart Maryt ja ta meest Oranje Willemit, Madalmaade asehaldurid · Uue troonikandidaadi toetajad viigid, õiguspärase troonipärija toetajad toorid
John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. 17.saj 1603-Inglismaast saab Suurbritannia ja võimule saab uus dünastia(Stuartid 1712) 1613-Venemaal saab võimule Romanovite dünastia. 1589-Prantsusmaal tulevad võimule Bourbonid. 1618-1648-30.aastane sõda, euroopas hakkavad domineerima Prantsusmaa ja Rootsi. 1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata. 2) kuningas ei saa seadustele vetot panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796
Karl X Gustav (1654-1660) - 1656. a. astus Rootsi vastu sõtta taaskord Venemaa. - Vallutatud Poola alade elanikkond tõstab mässu. - 1657. a. liituvad Poolaga Austria, Brandenburg ja Taani-Norra kuningas Frederik III. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Ø KARL X GUSTAV peab nendest paljudest vaenlastest kõige ohtlikumaks Taanit ja Taani sõjast eemaldamiseks vallutatakse Jylland. - Läbirääkimised Oliwer Cromwelliga. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1658. 30. jaanuar algab retk üle Belti Jüütimaalt Själlandile eesmärgiga vallutada Kopenhaagen. Mehed, kuningas, kahurid, moon ehk Rootsi suurriik kõik sõltus jää kandevõimest. 1658. a. 11. veebruar rootsi vägede koondumine. Taanlaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) v ROSKILDE RAHU 1658. a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi,
annaabi.ee 
