Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida stabiilset süsteemi ja järjest enam on neid, kes peavad juhtima projektilaadseid ettevõtmisi. Keskastmejuhi tööks võib olla projektide seeria juhtimine. Erinevate huvigruppide esindajad hindavad projekti edu erinevaid kriteeriume kasutades.
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma