Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis T...
Põllumajandus ja keskkonna instituut Ruhnu hoiuala kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused Seminaritöö keskkonnakaitse üldkursuses Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 Sisu OSA 1..................................................................................................................... 3 Alakirjeldus:......................................................................................................... 3 OSA 2..................................................................................................................... 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8...
27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria; 46) meririsla Calidris maritima; 47) vöötsaba-vigle Limosa lapponica; 48) väikekoovitaja Numenius phaeopus; 49) suurkoovitaja Numenius arquata; 50) punajalg-tilder Tringa totanus; 51) heletilder Tringa nebularia; 52) mudatilder Tringa glareola; 53) veetallaja Phalaropus lobatus;
Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud. Pesitsusajal kakleb teiste veelindudega, aktiivne kogu ööpäeva vältel, üsna häälekas. Toit pms. taimne, ujub ja sukeldub hästi, maapinnal harva, lend kohmakas. hääl (loodusheli.ee) Sookurg Grus grus - sood, põõsas- ja lagerabad, viimasel ajal kipub ka metsa. Pesa kuivanud taimedest hunnik
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
käikude rägastikuga kõrgemates kaldaäärsetes kohtades ja langetatud puude tõttu. Vaadeldaval jõelõigu vahetus läheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: · kodukakk Strix aluco; · punaselg-õgija Lanius collurio; · teder Tetrao tetrix; · harakas Pica pica; · suitsupääsuke Hirundo rustica; · sookurg Grus grus; · rukkirääk Crex crex. Lõiku läbides nägin isiklikult 3 parti, kellest vaatuse järgi kaks olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) ja üks piilpart (Anas crecca), kelle arvukus Eestis on märgatavalt langenud. Teisi linde ei olnud uurimis päeval näha, kuid suvel jõe ääres käies, tiirutab sageli vee kohal pääsukesi ning pillirooski ragistavd linnud. Samuti olen jõe ääres näinud sookurgi. Palju leidub ka linavästrike, keda tavaliselt on näha kalda äärsetel kividel. 4. Kokkuvõte
KAANETE TABEL.
Ainsus.
I(;irirtt: Mitmuse Kadn de-
Kedn de-
lopp. tu n nus. lopp.
N irnetar: l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
