Tallinn 2014 Algandmed T0 0,8 Nm IGE 0,4 A n 0,74 n1 1500 p/min P2n 1100 W nn 1400 p/min cosn 0,79 I1n 4,7/2,7 A Un 220/380 V 2,4 cosn 0,9 Katseandmed Nr I1,A U1,V P1,W n, IGA,A Tem, p/min Nm
0,05 3,25 6,2725 4,7/2,7 A 0,05 3,65 7,0445 Un 220/380 V 1000 0,05 4,2 8,106 2,4 800 0,05 4,55 8,7815 cosn 0,9 n 600 n 0,74 400
ristkoordinaadistik. 1. Algebraline kuju = a + bi 2. Kompleksarvu moodulit saab geomeetriliselt tõlgendada sellele kompleksarvule vastava punkti kaugusena teljestiku algpunktidest. || = r a/r = cos b/r = sin = r ( cos + i sin) trigonomeetriline kuju 3. Eksponentsiaalne kuju = r ei 4. Maatrikskuju a -b = b a 5. Vektorkuju = (a ; b) (cos + i sin)n = cosn + i sinn Maatriksi astak Def1 Maatriksi astakuks nimetatakse tema nullist erinevate miinorite kõrgemat järku. Astaku mõistele tugineb üldise l.v.s lahendamise küsimus. Kehtib järgmine Kronecker Capelli teoreem. L.v.s on lahenduv siis ja ainult siis (parajasti siis), kui võrrandite süsteemimaatriks ja võrranditesüsteemi laiendatud maatriksi astakud on võrdsed.
trigonomeetriliseks kujuks. Tehted trigonomeetrilisel kujul antud kompleksarvudega: z1 = x1 + y1i = r1(cos1 + isin1); z2 = x2 + y2i = r2(cos2 + isin2) 1. korrutamine: z1z2 = r1r2(cos1cos2 + icos1sin2 + isin1cos2 - sin1sin2) = r1r2(cos(1+2) + isin(1+2)) 2. jagamine: z1/z2 = (r1/r2) * ((cos1 + isin1)/(cos2 + isin2)) = (r1/r2) * ((cos1 + isin1)*(cos2 - isin2)/(cos22 + sin22)) = (r1/r2) * (cos1cos2 - icos1sin2 + isin1cos2 + sin1sin2) = (r1/r2)*(cos(1-2) + isin(1-2)) astendamine: zn = rn(cosn + isinn) Movier'i valem: astendamise erandjuht r=1 korral - (cos + isin)n = cosn + isinn Kompleksarvu z-ndaks juureks nimetatakse sellist kompleksarvu w, mille korral wn = z (n - naturaalarv) z = 0 => 01/n = 0; z 0 - otsime n-dat juurt w w = (cos + isin) nii, et wn = z ehk n(cosn + isinn) = r(cos + isin) => ncosn = rcos ja nsinn = rsin => ()2 ja liita => 2n = r2 => = r1/n; n = r cosn = cos ja sinn = sin => n = + 2k, k Z => = ( + 2k)/n wk = (cosk + sink)
..n Mxi jne 9. Veerehõõrdejõud ja veerehõõrdemoment Horisontaalsele pinnale asetatud silindri veeretamiseks peame rakendama rõhtsuunalist jõudu. Silindri poolt temale veeretamiseks avaldatud takistust nim veerehõõrdeks. Veerehõõrde põhjuseks on asjaolu, et aluspind veereva keha all mõnevõrra deformeerub. Eha alla tekib väike lohk, millest on vaja keha välja tõmmata. Selleks on vaja rakendada jõudu. Moment: Jõu P moment punkti A suhtes on võrdne P*AC. Et AC=k ja P=N*cosN, siis saame kirjutada, et jõu P moment on MAP=kN ja veeremine on võimalik kui jõu Q moment punkti A suhtes ületab veerehõõrdemomendiselle punkti suhtes.MAQ>=kN. 10. Ruumis asuvate jõudude tasakaalutingimused 3-mõõtmelises ruumis punkti = rakendatud jõuvektori F võime esitada tema projektisoonide abil. Mitme ühte ruumipunkti rakendatud jõu resultandi leiame kasutades vektorite geomeetrilise summa projektiooni teoreemi, mille kohaselt vektorite geomeetrilise summa
Töömasina koormusgraafik taandatuna mootori võllile koosneb kolmest lõigust: käivitus Mk = 11,8 Nm, püsivkoormusega töö Mt = Mn, 15 s ja vastulülituspidurdus Mp = 5,9 Nm. Töömasina inertsimoment Jt = 0,03 kgm2. Püsivkaod nimikoormusel on 0,35 ja muutuvkaod 0,65 nimikadudest. Soojussiirde halvenemine mootori seismisel 0 = 0,3 ja käivitamisel 1 = 0,65. Mootor Pn = 10 kW, nn = 24,17 s-1, n0 = 25 s-1, n = 0,875, cosn = 0,88, µv = 2,0, µk = 1,2, J = 0,09 kgm2, r1 = 0,515 , r2 = 0,645 . Mootori nimimoment 10000 Mn = = 65,85 Nm. 2 24,17 Vääratusmoment M v = M n µv = 65,85 2,0 = 131,7 Nm. Käivitusmoment M k = M n µk = 65,85 1,2 = 79,02 Nm. Käivituse kestel keskmine moment M k , k = 0,45( M k + M v ) = 0,45 (79,02 +131,7) = 94,82 Nm Kogu süsteemi inertsimoment
Skeemi raskeimaks operatsiooniks on kahe kompleksarvu korrutamine. Kui on tegemist puht reaalsignaalide korrutamisega, on see lihtsamini realiseeritav. 5.1 Sageduskordistid- Vastuvõtjate signaalitraktis sageduskordisteid tavaliselt ei kasutata, küll aga leiavad nad kasutust vajaliku sagedusega heterodüünisignaalide formeerimiseks. Ideaalne sageduskorruti peaks muundama lähtesignaali u sis=Usiscos(t+) signaaliks uvälj =Uvälj cosn(t+). Reaalsetes kordistites aga esineb lisaks soovitud sageduskomponendile ka muid harmoonilisi. Viimased tuleb siis kordistusjärgselt maha suruda. Kordisteid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: ·Kordistustegur; ·Sisendsignaali diapasoon ja selle muutuse piirid; ·Sisend-ja väljundsignaalide amplituudid ; ·Väljundsignaali amplituudi sõltuvus
annaabi.ee 
