2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et.wikipedia.org) Mustlaik-apollo siruulatus on 6 cm. Lendamas võib teda kohata maist juunini. Mustlaik-apollo eelistab õiterohkeid niite, kus kasvab ohtralt röövikute toidutaimi-lõokannuseid (joonis 1). Joonis 1. Harilik lõokannus (Corydalis solida) (http://www.looduskalender.ee/) Tihtipeale aetakse mustlaik-apollot segamini põualiblikaga. Erinevus aga nende kahevahel on see, et põualiblika eestiibadel puuduvad mustad täpid. Mustlaik-apollot iseloomustavad laiad ümarad tiivad, mis on enamjaolt valged, kuid eestiibade tipuosa on peaaegu läbipaistev. Tiivasooned on mustad. Tiivad näivad sageli ka vahastena, eriti vanematel isenditel. Punaste tähnide puudumine tiibadel eristab mustlaik-apollot teistest apollodest
o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine o talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia o varjukivirik Saxifraga umbrosa o väike igihali Vinca minor Turbaaed Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid
Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata' tähtkarvane hanerohi 'Variegata' Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid) Cyclamen coum ümaralehine alpikann V Dianthus alpinus alpi nelk K Dianthus deltoides nurmnelk V Dodecatheon sp jumalatelill (mitmed liigid ja sordid) Draba sp kevadik (mitmed liigid)
Õiekate: 2 tupplehest ja 2+2 kroonlehest Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline) või tugevasti sügomorfne (kahekülgne = monosümmeetriline=bilateraalne) Tolmukad: 6 või palju; Viljalehed: 2 kuni palju Sigimik: mitmepesaline liitviljalehine (sünkarpne) Vili: kupar Papaver rhoeas - kukemagun Fumaria officinalis h.punand o Corydalis lõokannus (suurim perekond) Corydalis solida h. Lõokannus o Unimagun (Papaver somniferum) on oopiumi, mis on kogutud ja kuivatatud piimmahl, tooraineks. Oopium sisaldab umbes 25 erinevat alkaloidi (morfiin, kodeiini, tebaiin, papaveriin jt.) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses Selts Proteales prootealaadsed
Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt. Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm Peamised sugukonnad on tulikalised - Ranunculaceae magunalised - Papaveraceae kukerpuulised - Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad Levinud peamiselt põhjapoolkeral Sugukond magunalised – Papaveraceae 700 liiki, levinud põhjapoolkeral Suurimad perekonnad – lõokannus (Corydalis) ja magun (Papaver), unimagun on oopiumi allikas Rohttaimed alkaloide sisaldava piimmahla (piimasooned) või vesise sekreediga Lehed vahelduvad lihtlehed, enamasti tugevalt jagunenud ja hambulised Õiekate: kaks tupplehte ja 2+2 kroonlehte Tolmukaid 4, mitmes perekonnas on need lõhestunud Nektaariumid puuduvad, tolmeldajad käivad õietolmu kogumas Sigimik koosneb kahest või enamast viljalehest Vili on kupar Piimmahla pole punanditel, kunagi olid eraldi sugukond, neil värvitu sekreet
annaabi.ee 
