Sgk Agaricaceae Aasšampinjon Agaricus arvensis Suur sirmik Macrolepiota procera Sgk Coprinaceae Sätendav tindik Coprinus micaceus Sgk Cortinariaceae Rõngasvöödik Cortinarius armillatus Punasoomus-vöödik Cortinarius bolaris Sinilamell-vöödik Cortinarius delibutus Haisev vöödik Cortinarius traganus Kitsemampel Cortinarius caperatus Rabavöödik Cortinarius ulginosus Cortinarius sp. Sgk Entolomataceae Prk Entoloma
Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse: Söömiseks Lõngade värvimiseks Antibiootikumide tootmiseks Tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu Pesuainete tootmises Leiva küpsetamisel kergitava ainena Veini ja õlle kääritamisel Seentega värvimine Sai alguse 1970. aastatel Võimalik lihtsalt saada punaseid toone (verkjas ja
Peitsimine Värvileeme keetmine Lõnga värvimine Lõnga loputamine ja kuivatamine. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eestis leiduvaid värviseeni Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Tavavahelik (Paxillus Involutus) Värvides annab pruunikasorantži ja kollaseid toone. Verev vöödik (Cortinarius sanguineus) Värvides võimalik saada erinevaid punaseid, orantže ja kollaseid toone. Seenel on eoslehekestes erakordselt palju värvainet. Tugeva värvileeme saab suhteliselt vähestest seentest. Külmutatult ka punakaslillakad toonid. Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja pruunikad toonid. Värvida saab aasta läbi. Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus)
Eesti pisarseen Pisarseen Pisarseenelised Pisarseenelaadsed Kandseened Seened Dacrymyces estonicus Dacrymyces Dacrymycetaceae Dacrymycetales Dacrymycetes Basidiomycota Fungi Kühmvöödik Vöödik Vöödikulised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Cortinarius rubellus Cortinarius Cortinariaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kastanpäkk, pruun puravik Päkk Puravikulaadsed Kandseened Seened Gyroporus castaneus Gyroporus Gyroporaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Saatana-kivipuravik, kuradipätak Kivipuravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened
Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus. Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 12 LISA joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 13 Joonis 6 · Joonis 1. Punane kärbseseen. Pildi autor: Vello Liiv
Kindlasti leitakse osa nn. 13 Saaremaa liike ajapikku ka mandrilt, kuid mingi osa jääb eelistama Saaremaa ökoloogilist eripära. Üks selliseid Saaremaa oma seeni on kahvatu kukeseen (Cantharellus pallens) oma valkjas- beei kübara ja kollase eoslavaga. Ta on hea söögiseen ning kasvab hilissuvel kohati hulgi segametsades ja puisniitudel. Saaremaa tähelepanuväärseim söögiseen on hiidvöödik (Cortinarius praestans). Maitselt võib teda võrrelda kivipuravikuga. Kasvult hiiglaslik hiidvöödik kasvab sageli suurte seeneringidena segametsades ja puisniitudel. Teda on kerge ära tunda, kuid ettevaatlikkusele manitseb mõningane sarnasus violetsete vöödikutega. Vöödikute perekond on erakordselt liigirikas ja Eestis kasvab neid üle paarisaja liigi. Suurem osa meie vöödikutest pole söödavad, mitu on aga surmavalt mürgised. Lausa saaremaine seeneperekond on aga punalehik (Entoloma)
Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa- , neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus.Ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 16. ELEKTRITRAUMA Voolu parameetrid U-pinge (V), I-voolu tugevus (A), R-takistus () Amprid ja nendest tingitud voolukahjustused · 0,9-1 mA efekt puudub · 1 - 10 mA valu · 10 -30 mA käe halvatus · 30 - 75 mA hingamisseiskus · > 75 mA südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: · Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool
annaabi.ee 
