1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348. aastal Musta surma tõttu, mis leidis kajastamist hiljem Decameronis Maailmakuulsa peateose "Dekameron" kirjutas ta juba küpse kirjamehena Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis See oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest Teine ainus suurtöö oli Corbaccio Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust
Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik raamjutustus (kokkuvõte, kus kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms.
perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 13701371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353.
Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 1370-1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353.
Nüüd perekonnapea rollis olev Boccaccio oli sunnitud võtma ette aktiivsema rolli. Boccaccio alustas Decameroni kirjutamist 1349. aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik ja raamjutustus kolmest mehest ja seitsmest naisest pärineb sellest ajast. Töö oli suuremaltosalt 1352. aastaks valmis ja see oli Boccaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimastest itaalia keelsetest töödest. Teine ainus suurtöö oli Corbaccio. Boccaccio parandas Decameroni 1370-1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Tema viimased eluaastad olid haigustest vaevatud. Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349–1353.
Nt kui vaimulikud kuulutavad oma usku, kuid samas ihaldavad ikka maiseid nähtusi. Boccacciole meeldib puhas ja aus usk, ning ta austab neid inimesi. 90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid.
tunginud. Pilkab vaimulikke selle pärast, et nad ei ole Jumalale siiralt pühendunud ning on silmakirjalikud. Ebasiirus ei ole looduspärane ja räägib inimmõistusele vastu. Tõstab esile mõistuse teravust ja leidlikkust. Kavalus, mis läheb silmakirjalikkuseks, on pilgatav. Paljud lood on lõbusad, aga ka nende seas on traagilisema süzeega lugusid. Pidas loenguid Dante loomingu kohta. Esimene silmapaistev kirjansdusteadlane. Corbaccio armastsue labürint 1364 proosa satiir unenäo vormis. Autor räägib oma unenäost, kus kohtas üht meest, kelle naise vastu tal oli olnud tunne. Mees jutustab talle, milline see naine tegelikult on. talle omased kõik madalad kired. Naist kujutab seega hoopis teistsugust naist, kas seos tema elu lõpu kibnesutmisega? Isegi misogüüniliseks teoseks peetud (naisevihkaja). Siiski B on suur intiimsuse kujutamise meister. Humanism 16. saj humanistlik kirjandus