Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005 4 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani" lk 141, Tea 2003 5 Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005 5 Tuntumaid teoseid 1666. ,,De Arte Combinatoria" 1671. ,,Hypothesis Physica Nova" 1673. ,,Confessio philosophi" 1684. ,,Nova methodus pro maximis et minimis" 1686. ,,Discours de métaphysique" 1703. ,,Explication de l'Arithmétique Binaire" 1710. ,,Théodicée" 1714. ,,Monadologie" 1765. ,,Nouveaux essais sur l'entendement humin" Kasutatud kirjandus 6 Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö" lk 100, 101, Sinisukk 2005
In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik Legis actio – vormelid ja toimingud, mis sooritati hageja, kostja ja magistraadi poolt in iure menetluses Sacramentum – poolte vahelise kokkuleppe summa Aerarium – riigikassa Protsess per formulas – protsessis võis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis Formula – kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks Confessio – hagi õigeks võtmine kostja poolt Exceptio /-nes/ - vaie Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine Missio in possessionem – preetorlik kaitsevahend, vahel annab isikule omandiõiguse Interdictum /-a/ - keeld Minor aetas – kannatanu alaealisus Dolus – pettus Metus – sundus, ähvardus Error - eksimus Cognitio extraordinaria – administratiivse asja arutamise protsess
vaimulikuks pühitsemine, armulaud, piht ja haige salvimine), roomakatoliku kirikus samuti 7 s-i (ristimine, meeleparandus, armulaud, kinnitamine (võidmine ja käte pealepanek), abielu, ordineerimine (vaimulikuks pühitsemine) ja haige salvimine), luterlikus kirikus 2 s-i (ristimine ja armulaud), nende rituaalide käigus saab inimesele osaks Jumala arm, nähtavate ja käega katsutavate asjade kaudu. Kõik kristlikud kirikud jagavad ristimist ja armulauda. Eri konfessioonides ((ld confessio `usutunnistus'), Kitsamas mõttes kristlik usutunnistus, pihtimus. Laiemas mõttes mingi kindla usutunnistusega seotud inimeste rühm ehk pooldajaskond, ka usukogudus) on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kreeka k euharistia) ehk ka Püha Õhtusöömaaeg (algselt), mälestussöömaaeg, mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes
superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud järjekordsel Speyeri riigipäeval üritati keisri kohalolekul taas reformatsiooni peatada, avaldas osa saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid kaasvõitlejaid Philipp Melanchton protestantliku Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana). Reformatsiooni mahasurumine Saksamaal ei olnud enam võimalik. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklaste vastu sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm (Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime saanud Schmalkaldeni
Vürstidel ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate usuelu (rahva ,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused) - Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648)
annaabi.ee 
