CL harusabased CL harvjalgsed SubPH vähid ja putukad tetraconata CL lõpusjalgsed branchiopoda CL mõlajalgsed remipedia CL pimevähid cephalocarida CL aerjalgsed maxillopoda CL karpvähid ostracoda CL ülemvähid malacostraca CL hooghännalised collembola CL tõukjalalised CL harkhännalised CL välislõugsed putukad - insecta 27 PH siilussid kinorchyncha LEVIK: mereloomad, elavad põhiliselt põhjamudas LIIKIDE ARV: 150 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - bilateraalsümmeetrilised - lühikesed - ussikujulised - keha katab kutiikula - seedesüsteem lihtsa ehitusega - pärak paikneb viimasel lülil ANATOOMIA JOONIS:
juba valmikuga;dopisatj u Birgit 135. Putukate hulgas on ovovivipaare õige 136. Putukate klass jagatakse 2 alamklassiks 1) SbCl. Apterygota Ürgtiivutud 2) SbCl. Pterygota Tiibputukad 137. Millise putukate seltsiga on tegemist: pikkus paar mm, kitiinkate puudub, tiivad puuduvad, trahheed puuduvad, hingavad läbi keha pinna, liitsilmad puuduvad, tagakehal kaheharuline hüppehark, sünnitavad elusaid poegi? O. Collembola hooghännalised 138. Millist 1 cm pikkust saledat tiivutut putukat võib sageli näha inimeste majades niiskemates kohtades? Lepisma saccharina majasoomukas 139. Ühepäevikuliste eluiga munast koorumisest kuni surmani on olenevalt liigist mõni tund kuni mõni päev õige 140. Ühepäevikuliste valmik ei toitu 141. Kiililised näevad väga hästi 142. Milline käitumine on kiililistel erinev kõikidest teistest putukatest? Kopulatsiooni käigus haarab isane
-Uurib organismide levikut. -Läbi evolutsiooniliste muutuste uurib liikidevahelisi seoseid. *TAKSONOOMIA Alfa-, beeta- ja gamma-taksonoomia. Süstemaatika on baasteadus kogu bioloogiale. Hexapoda Entognatha - siselõugsed 1. O. Protura – tõukjalalised Eestis 1-2 liiki MORFOLOOGIA 0.2 – 2 mm Tiivad, tundlad, silmad puuduvad, tavaliselt valged v helepruunid. Pea külgedel nn ebasilmad, suised peakapsli sees = entognaatsed. ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0.25-8 mm Tiivad, liitsilmad puuduvad; suised peakapsli sees; tagakehal ventraaltuubus ja hark e furca. ELUVIIS/KOHT Metsakõdus. 3. O. Diplura – harkhännalised Eestis 1 liik MORFOLOOGIA 4-12 mm Saledad; pika tagakehaga; silmadeta;; tagakeha tipus urujätked (cerci). ELUVIIS/KOHT Pinnases ja kõdunevas puidus elavad. Insecta – putukad = Ectognatha – välislõugsed Apterygota – ürgtiivutud putukad 4. O
kleepjat nõret eritav nääre, mis täidab kaitsefunktsiooni. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed; isastel paaris. Elavad pinnases; maksimum sügavus 10 cm. Samblas, mullas, lehekõdus, kõdunevas puidus. Oluline on piisav niiskus. Noored tõujkalalised sarnanevad täiskasvanud isenditele, kuid keha pikkus on vaid 9 kehalüli. Puuduvad lülid ilmuvad arengu käigus. Talvel talvitutakse, munetakse kevadel. Eluiga on umbes aasta. Selts: Hooghännalised (Collembola) Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või
12 segmendist, kuid kaasaegsetel putukatel on selgelt eristatavad esimesed 11, sageli veel vähem, sest osa nendest on redutseerunud. Jäsemeid täiskasvanud valmikute tagakehal pole. Keha viimane lüli kannab sageli pikka sabaniiti. XI lüli külgedel asetsevad paarilised sabaputked. Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: harkhännalised Diplura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts: Tõukjalalised Protura Eestis pole uuritud. Paar liiki Selts. Hooghännalised Collembola Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tagakeha IV lülil on hark (enamikul liikidest). Hooghännalised elavad kõdus, taimedel ja ka vee pindkilel. Niiskuslembesed, võivad tungida pinnasesse kuni 2 m sügavusele. Võivad esineda arvukalt, miljonid isendid ruutmeetril
annaabi.ee 
