Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia
moodsamalt soomustatud sõjalaevu – drednoote. See eelarve tekitas aga konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued valimised, kus Lloyd George’il õnnestus võimule püsima jääda üksnes leiboristide toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine tööpäev mäenduses ja võeti vastu miinimumpalga seadus. Dünastia nimi muutus seoses Victoria abiellumisega Saksi-Coburgi- Gotha printsi Albertiga. Victoria (1837– 1901) oli George III lapselaps. Edward VII (1901–1910) oli Victoria poeg. George V (1910–1936)oli Edward VII poeg. Hoolimata oma juhipositsiooni kaotusest majanduses, oli London siiski veel ka 1914. aastal maailma finantstsentrumiks, olles suureks võlausaldajaks teistele riikidele. Paljud riigid olid talle võlgu. Inglise
Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K Antennaria dioica harilik kassikäpp Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata' tähtkarvane hanerohi 'Variegata' Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid)
See oli esimene kord, kui isevalitseja oli andnud oma privaatsuse riivamise pärast taotluse kohtusse. Victoria armastas balletti, teatrit, ooperit ja pidulike õhtusööke. Ta tegeles ka väga aktiivselt poliitikaga. 1.6 Victoria lähedased Ta päris trooni, kui oli 18-aastane, kuna ta kõik kolm venda, isa ja onu olid surnud. Aastal 1876 sai temast ka India keisrinna. Ta abiellus 10.02.1840 oma sugulase, Saksi-Coburgi ja Gotha printsi Albertiga, kellega tal oli üheksa last ja nelikümmend lapselast. 1.7 Victoria lapsed Victoriast sai vanaema, kui ta oli 39 ja 20 aastat hiljem vanavanaema. Teda kutsutakse Euroopa kuningakodade vanaemaks, kuna ta lapsed (enamus) abiellusid kuninglikesse peredesse. Üheksast lapsest kolmel oli hemofiilia. Temast sai alguse kuningakodade pärilik haigus hemofiilia. Mida paljud ei tea, on see, et Victoria oli ka kümnes laps. Tütarlapse nimi oli Sarah Forbes Bonetta ja ta
lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I 1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust. 5 1.2 Kliima Belgias valitseb pehme, mereline parassoe kliima, mis on tingitud ookeani lähedusest. Vihmaseid päevi aastas on umbes 200. Keskmine temperatuur suvel on 16-18°C ja talvel 2-4°C
Tema väike majesteet'', siis eeldasin, et ta on sellise kuningliku eluga juba maast madalast kokku puutunud, et ta elu oli ilus, talle lubati kõike mida soovis, et kõik oli ilus. Kuid raamatu lõppedes sain teada, kuidas asi tegelikult oli olnud. 3 Alexandrina Victoria Pisike Aleksandrina Victoria sündis 24. mail 1819. aastal. Emaks oli tal Saksi-Coburgi printsess Victoria ja isaks George IV venna Kenti hertsog Edward. Aleksandrina oli Edwardi ainuke seaduslik laps. Tüdrukul oli poolõde Feodore, kes oli talle väga meeldiv, ta lausa jumaldas teda, aga üpris suure vanusevahe tõttu nende suhtlemine jäi ema ja lapse tasandile, mitte nagu õed räägivad kõiksuguseid klatse. Veel oli tal poolvend Karl. Kui Briti troonipärijat teda ei võetud, sest oli alles kolmas troonipärijate järjestuses. Hilisemas elus on
annaabi.ee 
