Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinev seadmistik B. erinev surve C. erinevad temperatuurid D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus? Student Response Feedback A. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+metall B. karboahelaga-CW, heteroahelaga- CWO C. karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co D. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C
m V0 = 9.696 1 m3 gaasi põletamiseks on vaja 9,696 m3 õhku. 3 m N2 V0.N2 0.79 V0 + 100 3.2 V0.N2 0.79 V0 + V0.N2 = 7.692 100 3 m VRO2 0.01 CO2 + m CmHn 3 m 3 m VRO2 0.01 (0.5 + (1 91.9 + 2 2.4 + 3 1.1 + 4 0.8 + 5 0.1)) VRO2 = 1.042 3 m
tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga. TERVISERISKID Autoremonditöökoja õhus võib eeskätt talvisel ajal (aknad-uksed on kinni) olla tuntav kogus töötajaile kahjulikult mõjuvaid heitgaase. Sisepõlemismootori heitgaasid sisaldavad järgmisi kahjulikke komponente: CO (vingugaas), NOX (lämmastikoksiidid), SO2 (vääveldioksiid), CmHn (süsivesinikud), Tahmaosakesed diiselmootorist. Suurima kahjuliku mõjuga on CO ja diisli tahmaosakesed. Vingugaas on mürgine ja vähendab hapniku transporti veres. Diisli heitgaasidel on vähki tekitav mõju. Kõik heitgaasid vähendavad hapniku sisaldust sissehingatavas õhus. Terviseriskide maandamiseks peaks mootor siseruumides töötama minimaalselt! Töö korraldus. Paiguta järgmise päeva remonditavad sõidukid tööpäeva lõpul töökohtadele.
Sõltuvalt tehnoloogiast moodustab poolkoksi hulk 60-65% töödeldavast põlevkivist. Poolkoksi tekib ~1,6 mln t/a mis katab kümneid hektareid maapinda. Põlevkivi tuhk koosneb oksiididest SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO jt., mille sisaldus ja fraktsioonkoostis olenevad ahju tüübist ja põletusreziimist. Tuhast ja poolkoksist leostub vette orgaanilisi ja mineraalseid komponente ja tõrva. Atmosfääri lendub tuhamägedest S, C, N-oksiide, H2S, CmHn Põlevkivitööstuse kõige ohtlikumad vedeljäägid on nn fuussid nendes sisalduvate toksiliste ainete tõttu. Fuussid on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri.
Gaasikomponentide sisaldus määratakse kuivas põlemisgaasis. 1 v. g = 79 O2 - 0,5CO 8-3 1- 21 100 - (O2 + RO2 + CO) 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st Soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest on tingitud sellest et osa kütuse põlevainest jääb koldes kasutamata ja väljub katlast gaasiliste komponentidena (CO, H2, CH4, CmHn....). Nende põlevgaaside täielik põlemine on praktiliselt võimatu tingituna madalast temperatuurist väljaspool kollet. Keemiliselt mittetäielikust põlemise peamisteks põhjusteks on: · koldesse antava õhu vähene kogus, · õhu halb segunemine kütusega, · kolde väikene maht, mis määrab ära kütuse koldes viibimise aja millest ei piisa kütuse täielikuks põlemiseks,
suitsugaasi analüüsi tulemustest. Siinkohal vaadeldakse kadusid kuiva suitsugaasi analüüsist lähtuva metoodika alusel, sest see meetod ühildub hästi kaasaegse mõõtetehnikaga ja võimaldab hästi välja tuua kütuse niiskuse ja vesiniku põlemisel tekkinud veeauru rolli kadudes. Põlemise soojuskadude hulka kuuluvad: · soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; · soojuskadu vingugaasi (CO), süsivesinike (CmHn) ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis. Kadu kujutab endast keemiliselt mittetäielikust põlemisest saamatajäänud soojust; · soojuskadu tuha ja lendtuhaga, mis koosneb kahest osast tuha füüsikalisest soojusest ja tuhas sisalduva põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojusest; · kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu.
annaabi.ee 
