Annetta Maillard LouiseAlphonse Gassion Celebrity et le phénomène Elle a rencontré Louis Leplée en 1935. Il a un club et il permet Edith y chanter.De plus, Leplée surnomme Edith comme Môme Piaf . Son début a été un grand succès! Ensuite elle produit deux albums s'appellent "Les Mômes de la Cloche" et "L'Étranger" Elle est devenue très célèbre. Louis Leplée est mort en 1936. Sa carrière est blessée par la mort de Louis. Piaf a écrit "La Vie en Rose" en 1946 et le chanson est devenu le plus populaire de l'époque. Édith voyage aux ÉtatsUnis en 1948. Au début les américains ne l'aimaient pas mais Edith trouve succès à New York. Son fenomen: Personnalité hors norme, elle a inspiré de nombreux compositeurs, et elle a
viimane hakkas teda kutsuma La Môme Piafiks ("Väike varblane"). See hüüdnimi saatis Piafi kogu ülejäänud elu ning sai tema esinejanimeks. Leplée õpetas talle lavaloleku põhitõdesid ja käskis Piafil kanda musta kleiti, mis hiljem muutus tema visuaalseks kaubamärgiks. Samuti tegi ta palju reklaami, meelitades niimoodi kohale paljusid kuulsusi, teiste seas ka näitleja Maurice Chevalier'. Ööklubides esinemised viisid 1936. aasta jaanuaris kahe esimese albumini - "Les Momes de la Cloche" ja "L'Étranger", millest viimase kirjutas Marguerite Monnot, kes tegi Piafiga koostööd tema karjääri lõpuni. 6. aprillil 1936 lasti Leplée oma korteris maha. Piafi kahtlustati kaasosaluses ning teda küsitleti, lõpuks mõisteti ta siiski õigeks. Kuid isegi õigeksmõistmise valguses ei olnud meedias tekitatud negatiivne kuvand visa kaduma. Et oma maine taastada, palkas Piaf Raymond Asso, kellega tekkisid hiljem romantilised suhted
meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati pigem mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad. Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Paula, Sul on poisipea
Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad! Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Ilu polnud kohustus, vaid
http://edition.cnn.com/2013/06/06/s (http://glamourdaze.com/2013/1 port/tennis/suzanne-lenglen-french- 0/1920s-fashion-style-forecast- open-tennis/ (15.05.17) for-winter-1929.html (15.05.17) Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks. Moes olid kellukesekujulised kübarad, mille hüüdnimi tulenes prantsuskeelsest sõnast "cloche", tähendades tõlkes kella (vt joonis 9). Harlem Renaissance'i ajal muutus mood saksalikust stiilist madala vöökohaga ja väikeste kellukesekujuliste kübarate "cloche hat"'ide kandmiseni. 1920ndad on unikaalne aeg moele, sest kõik muudatused, mis tol ajal sisse toodi, on sisuliselt säilinud tänapäevani8. Joonis 9. Stiiliikoon Louise Brooks oma kuulsa "musta kiivriga" Allikas: http://hair-and-makeup-artist.com/womens-1920s-hairstyles/ (15.05.17)
33 Peakatetest olid populaarsed sallid, ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt väljaturritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate plastmassist kõrvarõngastega kuni siidturbaniteni. Pearätikute juurde käisid ka suured päikseseprillid. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud cloche-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox-kübar, mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatusel ja muudel tähtüritustel. 1980-1990 1980ndad olid hoogsa edenemise aeg. Kaheksakümnendate sõnum oli tarbimine ja stiilne oli olla jõukas. Äsjaomandatud jõukusega panid äri- ja esindusnaised aluse ,,tõusiklikule" stiilile. Nad ei uhkeldanud mitte ainult rahaga, vaid ka kehaga. Moes oli
annaabi.ee 
