..........4 7.Rahvapärased taimenimetused.................................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib, mis on tunglatera. 1. Tungaltera perekond Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega
TALLINNA TEENINDUSKOOL ----- --------- 011PK Tungaltera Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli linder 011KM Tungaltera uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskuson Tallinn 2009 Käroli linder tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud.
Tõve-pigihuul Lophodermium seditiosum Klass Sordariomycetes Selts Xylariales Sgk Xylariaceae Liud-korpsüsik Biscogniauxia repanda Selts Hypocreales Sgk Clavicipitaceae Harilik tungaltera Claviceps purpurea Sgk Nectriaceae Punane komuseen Nectria Cinnabarina Paakspuu-komuseen Neonectria punicea Alamhmk. Taphrinomycotina Klass Taphrinomycetes Selts Taphrinales Sgk Taphrinaceae
· Tajumine ja motoorika: väikestes annustes mõõdukad efektid, suured annused tekitavad hallutsinatsioone ja katalepsia Kanepivõõrutuse haigustunnused · Rahutus · Kergestiärritatavus · Unetus · Iiveldus · Krambid lihastes · Ilmnevad suurte annuste tarvitamisel; 12. loeng psühhedeelikumid ehk närvihälvitid LSD ja teised sünteetilised LSD sarnased ained. Püha Antoniuse tuli - tungalteramürgistus - tappis 944. Aastal Euroopas 40 000 inimest Tungaltera (Claviceps purpurea) on teraviljadel parasiteeriv hallitusseen, mis toodab mitmeid alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen)
loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine.
On teada näiteks kõrrerooste tekitaja Puccinia graminise eoste levik 650 km kaugusele. Lootusetult haiged taimed tuleksid hävitada ning asendada haiguskindlamatega. Keemilist tõrjet tuleks püüda vältida, eriti koduaias. Kuna paljud parasiitseened talvituvad taimejäänustel, siis on haigete taimede ja varisenud lehtede hävitamine samuti üks tõrjevõte. Kasulikkus ja kahjulikkus Teraviljakasvatusele kahju tekitava tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiume kasutatakse meditsiinis, samuti kasutati pisiseeni antibiootikumide valmistamiseks Sügiskirevatel vahtralehtedel on sageli näha kollase rõngaga ümbritsetud kõrgemad ümmarguse kujuga mustad laigud, mida tekitab seen Rhytisma acerinum. Seen taime ei kahjusta, kuna ilmub alles vegetatsiooniperioodi lõpus ja teda peetakse isegi dekoratiivseks. Linnas saastunud õhus seen puudub, kuna ta on saastumise suhtes väga tundlik (teda peetakse puhta õhu indikaatoriks)
annaabi.ee 
