suutis pealtvaatajate suudmitmel korral muigele ajada. Siiski tahaksin ma siinkohal natuke norida Lilosoni diktsiooni kallal, mistõttu paljud olulised repliigid jäid kohati arusaamatuks, muutes seeläbi tegevustiku mõistmise kohati keeruliseks. Samuti ei suutnud Liloson paaril korral kontrollida oma hääles tekkinud kerget värinat soolonumbri ajal.Tema ooperirollide hulka kuuluvad Pamina (Mozarti ,,Võluflööt"), Carolina (Cimarosa ,,Salaabielu"), Clarice (Haydni ,,Elu Kuu peal"), Hannerl (Schuberti/Berté ,,Kolme neitsi maja") jpt. Minu jaoks kujunes aga õhtu suurimaks üllatajaks alati humoorikas Märt Avandi, kelle kehastatud Mustafa Bei oli vaieldamatult kogu etenduse humoorikaim ja meeldejäävaim karakter. Milline suurepärane türgi keele aktsent, millised pisaraid pühkima panevad repliigid! Tuleb tunnistada, et ka laulmise poole pealt tuli Avandi kõigi nüanssidega suurepäraselt toime
mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides. Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid. Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga ,,Loomine," mille idee oli pärit Londonist. Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Teine tuntum oratoorium on ,,Aastaajad," milles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi.
III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart Paisiello Gluck (1779 viimane ooper) Cimarosa Juba 18. sajandi keskpaigas võis opera seria's märgata itaalia ja prantsuse ooperi lähenemist: opera seria's hakatakse kasutama rohkem koore ja accompagnato-retsitatiivi (Händelil muutus accompagnato-retsitatiiv oluliseks juba 1720. aastatel, näit. "Julius Caesar"). Samuti tugevneb koomilise ooperi (opera buffa) mõju tõsisele ooperile: kiirem arengutempo, finaalid muutuvad järjest
Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka
ning pani talle hauakirjaks järgmised sõnad: "Ühele minu parimaist ja ustavamaist sõpradest." Koerte psühholoogia võrratust tundmisest kõneleb O. Arrivabenele saadetud kiri, milles Verdi humoorikalt, Blacki vaatevinkli läbi Arrivabene RonRonile oma elust ja uudistest pajatab, iseennast Blacki sekretäriks, kodupatrooniks ja "haagikesi kirjutavaks" meheks nimetades. Giuseppina lemmikloomadeks olid kassid, papagoi Lorito, keda ta Cimarosa ja Verdi ooperiaariaid vilistama õpetas, aias jalutavad paabulinnud ja kuldfaasan. Palju hoolitsust nõudis Verdilt hobuste, lehmade ja kodulindude aretamine, õige sageli nähti teda uhke kuke saatel turule sõitmas. Enne kui Sant' Agatast eeskujulik mõis sai, tuli heliloojal palju ära teha. Olgu see siis puude istutamine, kanalite kaevamine, maaalade või majade planeerimine, hoonete ehitamine või midagi muud. Kõik see valmistas rõõmu ja andis rahuldust