füsikalismi vormide ja isegi kaugeleulatuva dualismiga. Viimaseks teooriaks vaimu seletamisel vaatlen eliminatiivmaterialismi6, mis kujutab endast teesi, et meie tervemõistuslik käsitus psühholoogilistest nähtustest esitab endast juurteni ekslikku teooriat. Teooriat, mis on nõnda põhjapanevalt vigane, et lõpuks ei taandata sujuvalt tema printsiipe ja ontoloogiat lõpetatud neoroteadusele, vaid ta tõrjuks selle poolt välja (Paul M. Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa
need siseseisundid. Halvatus. Seetõttu ei saa neile teha omistusi intentsionaalsest seisukohast, kuid ometi ütleb intuitsioon, et halvatud isikutel on uskumused ja soovid.Ei saa öelda, et neil oleksid need seisundid, mida saaks omistada, kui nad käituksid normaalselt. Dennett: halvatutel on vaimuelu, et see võib ajapikku kuhtuda, jättes järele vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed
RP ei sobi kokku evolutsiooniteooriaga, bioloogia ja neuroteadusega, mis on kooskõlas ülejäänud füüsikalise maailmapildiga. RP on läbi oma ajaloo olnud manduv ja viljatu teooria. RP kehtivusvaldkond on aja jooksul kahanenud kõigilt loodusnähtustelt kõrgematele loomadele. RP ei ole progressiivne ega muutu keerulisemaks-tehnilisemaks. 2. Millest järeldub Churchlandi järgi, et funktsionalism on tagurlik ja konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1
jagu teeb asja selgeks, näidates, kui hapraks need ideed osutuvad, niipea kui kohtuvad mõne tõsielu anomaalse kogemuse juhtumiga. See jätab maha justkui vaakumi ning viimases osas kasutatakse veel kolme intuitsioonipumpa, tutvustamaks ja põhjendamaks mõnda sobivat asendajat pagendatud arusaamadele. 1 Kõige värskema kvaalide-alase kirjanduse esinduslik valim sisaldaks Block 1980; Shoemaker 1981, 1982; Davis 1982; White 1985; Armstrong ja Malcolm 1984; Churchland 1985; ja Conee 1985. 2 Erinevust "eliminatiivmaterialismi" mille näiteks on minu positsioon kvaalide suhtes ja "reduktiivse" materialismi vahel, mis võtab endale ülesandeks määratleda see problemaatiline üksikasi aluseksoleva materialistliku teooria kaudu, pole seega tihti parim näha mitte niivõrd doktrinaarse kui taktikalise küsimusena: kuidas saaksime sel juhul eksinut kõi- ge kaunimalt või efektiivsemalt valgustada
mittelineaarset protsessi. Lähtudes kvantfüüsika eeskujust, kus väidetakse, et kuigi sündmused on vaadeldavad ja näivad esinevat loogilises järjestuses, mõjutab nende sündmuste kulgu nende vaatlemine. Seda seisukohta nimetatakse Heisenbergi ebamäärasuse printsiibiks. Anestesioloog Hameroff koos Penrosega on püstitanud oletuse, et teadvus tekib närviraku ehtuslikus struktuuris (tsütoskeletonis), täpsemalt mikrotorukestes, mille ülesandeks on ainete transport närviraku jätketes. Churchland (1998) arvab, et viimane seletus on teadvuse tekke põhjendamise seisukohalt sama müstiline kui nn haldjatolmu (pixie dust) seletus teadvuse lätete otsimisel sünapsite juurest. Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks.
3 Verificationism flirts with what the late David Stove (1991) called the "Ishmael Effect," the phenomenon of a philosophical theory's making a sole exception of itself. (The reference is to Moby Dick: "And I only am escaped alone to tell thee"; actually this is itself a quotation from Job 1:15.) For example: "All we can know is that we can know nothing." "The only moral sin is intolerance." "Absolutely everything is relative." 4 See Achinstein (1965) and Churchland (1988). But on the second point there has been some dissent, such as Fodor (1988). 5 Actually a good thoroughgoing Quinean should not accept this argument. Why not? (Hint: see the previous paragraph.) Notes 197 Chapter 9 1 Here he follows Ziff (1960). 2 "Words" is not quite right. Some meaning atoms are smaller than words: affixes such as "un-" (prefix) and "-able" (suffix)
annaabi.ee 
