Hesiodos tunnistab, et abitute suur ja kibe viletsus oli jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks. Seoses inimese teadlikkuse kasvuga sigineb vanades lugudes sünginud naistekütist Zeusist ja pelgurliku Zeusist ja naeruväärse Zeusi kõrvale ka teistsugune Zeus. Järkjärgult tõrjub viimane Zeus eelmised kõrvale ning hõivab kogu areeni. Viimaks sai temast niisugune jumal, kelle kohta kirjutas Dion Chrysostomos teisel sajandil: ,,Meie Zeus, kõikide heade andide läkitaja, meie kõigi isa ja päästja ja inimsoo kaitsja." ,,Odüsseias" räägitakse jumalatest, keda kõik inimesed ihaldasid ja sadu aastaid hiljem kirjutas Aristoteles ,,oivalisest jumalast, kes on palju teinud surelike heaks". Juba kõige varasematest mütologidest alates on kreeklastel olnud selge ettekujutus sellest, mida tähendab taevalik ja täiuslik. Nende igatsus niisuguse jumala järele sundis neid
ülistab thasoslast Theogenest, kes saavutas 1300 Olümpia võitu.>> Aritmeetikas olid kreeklased
nõrgemad kui teistes matemaatika valdkondades, kuid iga kreeklane oleks olnud suuteline silmapilkselt
arvutama, et kui Theogenes oleks kõigil Olümpia mängudel teinud kaasa igal spordialal ja kõik
võistlused võitnud, siis oleks tal eelnimetatud saavutuseni jõudmiseks kulunud 649 aastat.
Kirjutades kahe väga ebavõrdse tähtsusega Kreeka linna vahelisest tülist, ütles Dion Chrysostomos
meie ajaarvamise esimese sajandi lõpu eel:
<
Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Artemise tempel Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike-Aasias. Linna asutasid XII sajandi lõpus e. Kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Kreeka pärimuse kohaselt maabus varsti pärast Trooja sõda Väike-Aasia rannikul viimase Ateena kuninga Kodrose poeg Androklos ja rajas sinna linna, kindluse ja templi. Arheoloogid tegid kindlaks, et XI sajandil e. Kr. oli sellel kohal tõepoolest kreeka linn.
hävitamine Hilisantiigi kirjandus: kristlik (kr.) Üldine kultuuriline allakäik, Eusebios Kaisareiast (u 260339) sõjategevus Basileios Suur (u 330379) Kirjanduslike kaanonite ja Gregorios Nazianzist (u 330390) koolikaanonite Gregorios Nyssast teke (u 335pärast 394) Materjali muutus (papüürus > Ioannes Chrysostomos pärgament) (`Kuldsuu', u 350407) Ioannes Chrysostomos 1 Antiigi kirjavara maal säilimine/hävimine monumentaalskulptuur (Pärgament)käsikirjad alates 8.-9. mosaiik saj pKr reljeefskulptuur Varasemast ajast ainult * Idealiseeritud kujutamine >
Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala õlipuupärjaga kaetud lokkis juuksed langevad kuklale, paljastades kõrva. Kõrge ja lai laup ning tihedad kulmud meenutavad jumalate ja inimeste valitsejat, samal ajal kui näo alaosa ja suu viitavad rahu ja maheduse jumalale, nagu märkis Dion Chrysostomos. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read: "Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu
Druiidide kohta: Peamiselt kirjalikud allikad, jaotatakse Poseidoniose ja Aleksandria traditsiooniks: · Poseidoniose traditsioon kreeklase Poseidoniose andmeid kasutasid Caesar, Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios · Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad ainult druidismi Iirimaal. Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000; 1000800 eKr). Austria Alpides koht, kus kaevandati soola (Hallstati kultuur). Keltide seas ei olnud kirjaoskus levinud ega tunnustatud, oluliseks peeti suulisi pärimusi, lepinguid, teadmisi. 3. Keltide uurimine alates 17
spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni
annaabi.ee 
