Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid. Näiteks kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao
h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf eral/indexnimek.html
? ((Sageli vaatab ta meile varjukast, kõduga kaetud metsaaluselt kavalalt otsa.)) Kuningakübar, Moneses uniflora Mitmeaastane taim. Õitsva taime kõrgus on 5 kuni 15 cm. Ümarad 420 cm läbimõõduga lühikesevarrelised lehed paiknevad varre alusel ligistikku. Servast lehed peenetäkilised, pealt läikivad. Ratasjas rippuv õis üksikult varre otsas, läbimõõt 1228 cm. Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis.Kust leida? PEREKOND UIBULEHT- PRYOLA ROHEKAS UIBULEHT Pyrola chlorantha Lehed on läiketud, tumerohelised. Õied kollakasrohelised ja lõhnatud. Tupplehed on 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Vars ja leherootsud sageli on punakad. Kus? Rohkel kõdul ja vanemates männikutes. Eestis kasvab paiguti, tavalisem Lääne- ja Põhja- Eestis. Ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Ümaralehise uibulehe lehed on katsudes nahkjad ja tugevad. Niisugused peavad lehed seepärast olema, et talve üle elada. Uibuleht on igihaljas taim
Ophrys insectifera kärbesõis Orchis coriophora lutikkäpp (hävinud) Orchis mascula jumalakäpp Orchis militaris hall käpp Orchis morio arukäpp Orchis ustulata tõmmu käpp Platanthera bifolia kahelehine käokeel Platanthera chlorantha rohekas käokeel Allikas: Eesti Orhideekaitse Klubi 2011 Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab välja aasta orhidee juba teist aastat, tehes seda oma sünnipäeval, 19. veebruaril. Aasta orhidee valimise eesmärk on pöörata tähelepanu just konkreetse käpalise leiukohtade kaitsmisele ning ohtude väljaselgitamisele. Mullu algatatud traditsioon andis esimese aasta orhidee tiitli punasele tolmpeale. 2011. aasta orhidee on tõmmu käpp. 2.2. Orhidee õied
nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum harilik ungrukold, Huperzia selago Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis Karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa, direktiiviliik Madal unilook, Sisymbrium supinum, direktiiviliik Nõmmnelk, Dianthus arenarius, direktiiviliik Emaputk, Angelica palustris, direktiiviliik 17. Punased Raamatud ja nende kategooriad Punane raamat 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast
Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse. Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve
annaabi.ee 
