aastal. Kirjanik lähtus oma teos romantismi ideest, ajaloolisusest ja vastuhakust surmanuhtlusele. Antud teos on pälvinud nii kinematograafide kui lavastajate tähelepanu oma keerulise kuid intrigeeriva sisu poolest. Teoses on kajastatud inimestevahelisi suhteid, ajastu eripära, suurepärast Pariisi arhitektuuri. Peamised tegelased: ESMERALDA -- ilus ja suure südamega mustlasneiu; PIERRE GRINGOIRE -- noor poeet ja lavastaja, kelle elu päästmiseks Esmeralda abiellub temaga; PHOEBUS DE CHATEAUPERS - noor kapten; FLEUR-DE-LYS -- rikas aristokraat, kes soovis noore kapteniga abielluda; PAQUETTE la CHANTEFLEURIE ehk ÕDE GUDULE -- Esmeralda ema; CLOPIN TROUILLEFOU -- Imede Aia (santide ja kerjuste) kuningas; CLAUDE FROLLO -- pühendunud ülemdiakon Notre-Dame` is, kes inimesena on vastuoluline ja paheline; QUASIMODO -- leidlaps, kes sai nime leidmise päeva järgi st esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482
Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises. Esmeralda tunnistab piinamise ähvardusel enda süüdi ja ta mõistetakse surma. Frollo külastab teda vanglas ja lubab tüdruku päästa, kui
· "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta
Kuigi ta on nähtust hämmastunud, huvitus ta rohkem söögist. Kui ta toitu ei leidnud otsustas ta järgneda Esmeraldale. Hetkel mil Esmeralda saab aru, et Gringoire järgneb talle, ründas teda Quasimodo (arvatavasti koos Frolloga, kes sündmuskohalt põgeneb). Gringoire arvab, et piiskop on läheduses, aga enne kui ta suudab Esmeralda päästa, lööb Qusasimodo ta meelemärkusetuks. Ei kusagilt ilmuvad välja kuninga vibumehed, et päästa naine ja vangistada Quasimodo. Kapten Phoebus de Chateaupers jõuab end Esmeraldale tutvustada, kui naine juba kadus. Kui Gringoire taas meelemärkusele tuleb, ei ole tal aimugi toimunust ja otsib kohta ööbimiseks. Ta kaotab tee ja jõuab Imede Õue kus on kriminaalid, kerjused ja mustlased. Kerjused tahavad teda paljaks röövida, aga saades aru, et tal ei ole raha, viivad nad ta oma ,,kuninga" ette, kes on Clopin Trouillefou, mees kes rikkus ta etenduse. Nad tahavad ta hukata, kui Esmeralda ilmub välja ja nõustub temaga 4 aastaks abielluma.
Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju.
rusikasse. Äkki ajas ta pea selga, aukulangenud silmadest paistis tuluke ning ta hääl põras pasunana: 443 «Käed külge, Tristan! Kallale neile lurjustele! Jookse mu sõber Tristan! Tapa nad, tapa!» Kui see vihasoost mööda oli läinud, võttis ta istet ja ütles külma ja keskendatud vihaga: «Siia, Tristan! Siin Bastille's on meil vikont de Gifi viiskümmend rüütlit, koos relvakandjatega 'kolmsada hobust. Võtke need. Siis on veel meie ihukaitseväe ammuküttide kompanii härra de Chateaupers'i juhatusel: võtke ka need. Teie olete ise seppade tsunfti vanem, teil on omad mehed: võtke need. Saint-Poli lossist saate härra dofääni uue kaardiväe nelikümmend kütti: võtike ka need. Ja kõige sellega minge jalamaid Jumalaema kiriku juurde. Ah, teie, Pariisi matsid, või tungite Prantsuse krooni, Jumalaema kirilku ja meie riigi rahu kallale! Hävita nad, Tristan, hävita nad ära! Keegi neist ei tohi pääseda. Kes ellu jääb, viidagu Montfau-conile.» Tristan tegi kummarduse.
annaabi.ee 
