Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab
Ajaloolane Lucien Febvre'i teos ,,Martin Luther" on kirjutatud uuest vaatepunktist. Seni oli suurem osa Lutheri elulugu käsitlenud teosed kirja pandud religioossest vaatepunktist. Febvre'i hoiakute hulka teose kirjutamisel ei kuulunud protestantlikud ega katoliiklikud veendumused. Ajasõlm 1789 on eelkõige seotud valgustusideede levikuga ja Prantsuse revolutsiooniga, millega sai rahvas endale autonoomia. Valgustusideede levikut on analüüsinud kultuuri-uurijad Roger Chartier ja Robert Darnton. Chartier leiab oma teoses, et valgustuse leviku eeltingimuseks on kogukonna teke, kus saab omavahel kõige ootamatumaid ja julgemaid mõtteid vahetada. Valgustus nõuab kohustust mõelda oma peaga, enamasti see puudus, sest valitses tugev eestkostjate autoriteet, kellele inimesed olid usaldanud ülesande enda eest mõelda.
reliikvia" näitab 16. sajandi Liivimaa ajalugu vastuoksuslike seisuste kujutamise kaudu. 1969. aasta Nõukogude ühiskonnale iseloomulikult jääb filmis kaotaja rolli vaimulikkond. Neist ideedest lähtuvad sündmused toimusid ühe suurema sotsiaalse muutuse reformatsiooni vaimus, mis avas väravad uuele ühiskonnakorraldusele ja ajastule. 1789. aasta kui ajasõlm kätkeb endas kaht olulist sündmust: Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Ühendriikide kodusõda. Kultuuriloolased R. Chartier ja R. Darnton on neid sündmusi käsitlenud avaliku sfääri ja valgustuse võtmes. Valgustusideed ja nende levik innustasid rahvast oma soove ellu viima: kukutama kuningavõimu ja saavutama autonoomia. Sündmused mõlemas riigis tähistasid varauusaja lõppu.
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses."
muutumatuna, ei suuda seletada selle muutumis- ja arenemispõhjuseid, regionaalseid ja sotsiaalseid erinevusi. Peter Burke: rahvakultuuri mõiste on siiski vajalik: "Rahvakultuuri ideed on kerge kritiseerida ja raske hüljata. Nagu paljusid üldmõisteid, oleks sedagi ehk parem kasutada mitmuses kui ainsuses ning samuti tuleks eliitkultuuride ja rahvakultuuride erinevust mõista pigem määra- kui liigierinevustena. Ma leian, et Roger Chartier'l on õigus, kui ta rõhutab tõsiasja, et kultuurinähtused pole olemuslikult,,rahvalikud" ega ,,elitaarsed", vaid rändavad ühest ühiskonnarühmast teise, nii ,,üles" kui ka ,,alla". Ent sellisest vahetusest kõnelemisel ei saa ikkagi vältida mõisteid nagu eliitkultuur või rahvakultuur!" Mihhail Bahtin (1895-1975) "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (1940, ilm. 1965) Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja
☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid ☼ läbi visuaalseid allikaid näidata, kuidas naised loevad Roger Chartier (sünd. 1945) ☼ kultuuriajalooline, uusaegse Euroopa kirjakultuuri professor ☼ raamatute ja lugemise ajalugu (varauusaeg) ☼ 4 köiteline Prantsuste kirjastamise ajalugu ☼ kas enne poliitilist revolutsiooni (Prantsuse revolutsioon) oli raamatu revolutsioon? ☼ “Kas raamatud teevad revolutsioone? Pigem ei.” Robert Darnton:Kas raamatud teevad revolutsioone? – Pigem jah ☼ varauusaeg Prantsusmaa raamatute ja lugemisajalugu
sinna toita! Ennemini annaksin rinda vampiirile.» «On aga lapselik see vaene Herme!» vastas Jehanne. «Kas te, õde, ei näe, et see väike koletis on vähemalt nelja-aastane ja et ta rohkem näib himustavat praadi kui teie rinda!» Tõepoolest, see «väike koletis» (ei saaks teda teisiti 134 hästi nimetada) polnud kaugeltki vastsündinu. See oli kaunis nurgeline ja väga rabelev tomp linases kotis, niis kandis tolleaegse Pariisi piiskopihärra Guillaume Chartier' märki ja millest pea oli välja pistetud. See peagi oli väga inetu. Sellest olid näha ainult punaste juuste mets, üks silm, suu ja hambad. Silm nuttis, suu kisendas ja hambad näisid ainult hammustada tahtvat; Kogu see tomp rabeles kotis rahva suureks imestuseks, keda järjest juurde sigines. Proua Aloise de Gondelaurier, rikas ja suursugune daam, kes umbes kuueaastast ilusat tütarlast käest kinni hoidis ja pikka hõljuvat loori kandis, mis ta kõrgel soengul kuldsarve
Characterization of methicillin-resistant Staphy- and in situ selection of autochthonous starter cultures. lococcus aureus strains susceptible to tobramycin. Applied and Environmental Microbiology 73:5453– International Journal of Antimicrobial Agents 5463. 20(3):174–179. Vogel, R., M. Becke-Schmid, P. Entgens, W. Gaier, and Talón, R., D. Walter, S. Chartier, C. Barriere, and M. W. Hammes. 1992. Plasmid transfer and segregation Montel. 1999. Effect of nitrate and incubation condi- in Lactobacillus curvatus LTH1432 in vitro and tions on the production of catalase and nitrate reduc- during sausage fermentations. Systematic and Applied tase by staphylococci. International Journal of Food Microbiology 15:129–136. Microbiology 52:47–50. Wielders, C., M. Vriens, S. Brisse, L
annaabi.ee 
