Sartre ,, sõnad ,, Elas kord Elassi algkooli õpetaja, kes oma paljude laste pärast vürstipoodniku ametisse hakkas. Kuna õpetaja vahetas ametit, pidi üks lastest saama pastoriks. Väljavaliti poeg Charles, kes ametisse ei asunud, selle tõttu ei tohtinud enam kodus tema nime suhu võtta. Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle
1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Charlesist oli saanud vahialune. Oliver Cromwell Kuninga hukkamine 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. Suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, seetõttu korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud
suunajaks sai mõõdukas presbüterlane James Fullerton. Charlesi eest hoolitses ka tema sügavalt protestantlik vend Henry. Henry oli ka Walesi prints. 1612. aastal suri ta ootamatult ja see oli Charlesile ja ka tema isale suur löök. Charles kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal. Kuningal polnud varem selle tseremoonia jaoks piisavalt raha ning ta oli masenduses oma vanema poja Henry surmast. Pärast Henry surma võttis James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte ning ka Charlesist sai veendunud absolutismi pooldaja. 2 ASTUMINE POLIITIKASSE Pärast Walesi printsi staatuse saamist hakkas Charles aktiivselt osalema ka riigi poliitikas. Temast sai Buckinghami hertsogi George Villiersi hea sõber. 1617. aastal läks Charles oma esimesele missioonile, selleks oli lähetus Sotimaale, kus ta näitas kui hea on tema keeleoskus ja ka seda, et ta pooldab oma isa poliitikat. Siiski mõne
langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. 1646. aastal langes ka Oxford. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charlesist oli saanud vahialune. Louis XVI (1754- 1793) James I (1566- 1625) Friedrich II (1712- 1786) Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu elutööks sai raamat ,, Seaduste vaimust", mille ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast.
üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. 1646. aastal langes ka Oxford. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charlesist oli saanud vahialune. 1646. aasta märtsis lõppes kodusõda parlamendi vägede võiduga. Edasisi sündmusi hakkasid mõjutama lahkhelid parlamendi ja ta enda sõjaväe vahel. Pilt 3: Lahing kodusõjas 10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt Pärast võitu kuninga vägede üle kavatses parlament saata osa armeest juba
annaabi.ee 
