jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses?. Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid desifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga
Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri. Rosetta kivi: leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius
Rosette´i kivi Nn Rosette'i kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retkede ajal Põhja-Egiptusest Rosette´i linna juurest. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklastest kuningale Ptolemaios Epiphanasele pühendatud tekst. See kivi on hea egiptuse kirja desifreerimiseks, kuna kivile oli kirjutatud kolmes keeles: egiptuse hieroglüüf kirjas, egiptuse hilisemas kirjas ja kreeka keeles. Neid keeli võrdles prantslane Jean Francois Champollionil ning tänu sellele tuntakse egiptlaste vana hieroglüüf kirja. Joonis 8. Rosette´i kivi 2.2 Teadus Geomeetria põhines peamiselt ehitustöödeks tarvilikel teadmistel. Tunti tarvilikku arvu ,,pii". Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, silindri ja püramiidi ruumala. Arstiteadus Egiptlased oskasid teha keerukaid silmaoperatsioone ning nad olid osavad kirurgid.
Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti
templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga