.................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased........................................................................................... 8 7.Tähtsus............................................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................
Harilik jõevähk Jõevähk Jõevähklased Kümnejalalised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Astacus astacus Astacus Astacidae Decapoda Malacostraca Arthropoda Animalia Putukad Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas Põrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Cetonia aurata Cetonia Cetoniidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia 3 Harilik toakärbes Toakärbes Päriskärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Muscidae Diptera Insecta Arthropoda Animalia
145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica harilik prussakas 146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas 2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas 3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas 6) Ips typographus kuuse-kooreüras 149. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke liblikaid Eestis: 1
Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lamelljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik
Mitmesuguse suurusega (2-41mm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Vastsed, valged paksud, kõvera kehaga tõugud või konud. Elavad mullas, kus toituvad taimejuurtest või kõdunevas saepurus, sõnnikus ja taimses massis (kõdunev põhk). Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticola, taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis, maipõrnikas Melolontha melolontha. Sugukond villimardiklased Meloidae. Keskmised kuni suured (8-30 mm), omapärase välimusega lühikeste kattetiibadega sinised või mustad, loiult liikuvad, peamiselt maikuus esinevad mardikad. Emased pikemad ja suuremad kui isased. Lõunapoolsetel aladel ka palju teistsuguse kujuga liike. Taimtoidulised. Mardikate veri on mürgine ja
annaabi.ee 
