leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia)
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus
Lõunaosa 7% 0% 33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele Uuritavate luhtade iseloomulikeks liikideks märja luhaniidu kooslusetüübis on niiske luhaniidu kooslusetüübis Deschampsia caespitosa (luht-kastevars), Festuca rubra (punane aruhein), Filipendula ulmaria (harilik angervaks) ja Deschampsia cespitosa (luht-kastevars), Carex cespitosa (mätastarn), Calamagrostis stricta (püstkastik). Taimkatte liigirikkuse ja biomassi seoseid niiskustingimuste ja niitmisreziimiga on detailsemalt esitatud lisas 4. Andmed proovipindala, maapealse biomassi suuruse, liigirikkuse ja liikide eluvormilise jaotuse kohta niisketes ja märgades koosluse tüüpides on toodud tabelis 5 ja nende näitude statistiline olulisus tabelis 6. Võrsetihedus (m2 kohta), ühevõsupindala ja
Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse, varjuaeda Joonis 52. Jaapani tarn ,,Ice Dance" (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/M%C3%A4gitarn_ice_dance.jpg) 56 Joonis 53. Jaapani tarn 57 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: 40 - 100 cm kõrge, 50 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik Lehed: tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid
õisikud armastab niiskust Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim.
Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=198&cid=557&cgid=. 15.09.2013. Juhani puukool. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k %C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html. 15.09.2013. Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed,
osadel h. mustikas, h. pohl, leseleht, h. laanelill, metsosi (Equisetum sylvaticum) jt. Lohkudes lodudele iseloomulikud taimed nagu kevadine seahernes, h. naat, püsik- seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h. kaksikhammas, h. karusamma, raunik, tüviksammal ja mitmesugused turbasamblad. Raiestikel toimub kiire kattumine lopsaka rohttaimestikuga, liigid samad, suureneb vaid kõrreliste osakaal (kastikud, luht-kastevars) ohtrus. LU toimub põhiliselt kase vegetatiivse uuenemise teel, Ku ja Mä uuenevad vaid mikroreljeefi küngastel
annaabi.ee 
