sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · Etruskide hauad: kaljuhauad Cornetus(Tarquinii), Cerveteris(Caere), Chiusis(Clusium), Orvietos(Volsinii), Vulcis ja mujal; mõnes ainult üks ruum, mõnes aga kõrvalruumid nagu elumajas; haudades etruskide kujutav kunst; hauad on kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega, leidub sarkofaage, kaste surnute põrmuga, surnutele kaasapandud esemeid · Etruskide maalikunst: peegeldub kreeka maalikunsti areng 300 aasta kestel; tavaliselt heledates toonides, meesfiguurid tumedamad, naised heledad; üldine laad elav, tihti
Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: · kivisesse maapinda raiutud tunnelid; · ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; · kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 · mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. · Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. · Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. · Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) · Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav
Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 1 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. Hauamaalid (freskod) – väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. o koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. o meesfiguurid tumedad, naised heledad. o Üldine stiil on elav
Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati pidusi, jahiretki, spordivõistlusi, viibimisi pereringis jne) maale. Seinamaalides olid suured Kreeka kunsti mõjutused, näiteks kololeeritud
igapäevast elu ja käsitöid, elutoas mütoloogia (nt Herakles madu kägistamas) 5. Keiser Tiberiuse pea 6. Keiser Caracalla pea 7. Keiser Augustuse marmorkuju 8. Noore roomlanna portree 9. Herakles ja Telephos (seinamaal Herculaneunist) 10. Lõviajalgadega roomaaegne laud Pildid Etruski kunst Tantsijad. Seinamaal nn. Terrakotasarkofaag Hauakamber Cerveteris. Leopardidega Cerveterist. 520-510 6. saj. e.m.a. hauakambrist Tarquinias. e.m.a. 480-470 e.m.a. Etruski tempel. Rekonstruktsioon. Võlvitud linnavärav Tiivuline lõvi Vulcist. 6. Perugias. u. 400. e.m.a. saj. keskpaik e.m.a.
Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav
Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi ümber koondunud väiksemad ruumid, nagu elumajas. Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad – paiknesid nagu majad tänava ääres.
annaabi.ee 
