Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres. (I) Teib (Leuciscus leuciscus) elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. (I) Turb (Leuciscus cephalus) on paksuseljalise ja laia, kuid lamedalaubalise kalaga. Tema lai selg on enamasti tumeroheline, harvem rohekaspruun. Selja tume värvus hajub külgimööda allapoole liikudes heledamaks, omandades tavaliselt kas kuldse või hõbeja läike. Kala kõhupool on hõbevalge. Otsseisuse laia suu tipp ulatub turval silma keskpunktiga samale joonele ja ninaavad on silmnähtavalt lähemal silmadele kui ninamiku tipule. (I) Säinas (Leuciscus idus) Kasvab 3050 cm pikkuseks
The See Saw The Shepherdess 1750 17501752 2 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Villa Medici 3 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Psyche showing her sisters her gifts from Cupid 17531754 4 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Cephalus and Procris 1755 5 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Coresus Sacrificing himself Venus and Cupid to Save Callirhoe 1760 1765 6 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
Minu sümboliteks on kollased nelgid ja kastepiiskadega täidetud veeanum. Mind teatakse kui kõigi tähtede ja planeetide ema ning minu pisaratest on tekkinud hommikune kaste. Nagu räägitakse, oli minu armukeseks sõjajumal Ares. Kuid Aresel oli ka naine, armastus-,ilu- ja viljakusjumalanna Aphrodite. Suurest armukadedusest needis Aphrodite mind lõppematu seksuaalse ihaga. Sellel põhjusel omastasin ma mitmed noored mehed. Silmapaistvaimad neist olid Cephalus, Tithonus, Orion ja Cleitus. Minul ja Tithonusel oli ka kaks last, Memnon ja Emathion, kellest said Etioopia kuningad. Ühel päeval pöördusin ma Zeusi poole, palvega muuta Tithonus surematuks. Kuid ma unustasin paluda tema igavest noorust ning seega muutus ta ajapikku vanaks meheks, kes siiski aina edasi elas. Minu jaoks oli teda raske piinlemas vaadata ja seega muutsin ma Tithonuse rohutirtsuks.
fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), tõugjas (Aspius aspius), linask (Tinca tinca), rünt (Gobio
Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), trulling (Barbatula barbatula), viidikas (Alburnus alburnus), hink (Cobitis taenia), ahven (Perca fluviatilis), luts (Lota lota), võldas (Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) on esindatud ka karpkalaliste sugukond
neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio).
13. Meritint, Osmerus eperlanus eperlanus (L.) 13a. Peipsi tint, Osmerus eperlanus eprlanus morpha spirinchus(Pallas) 6. sugukond: Hauglased, Esocidae 14. Haug, Esox lucius L. V selts: ANGERJALISED , ANGUILLIFORMES 7. sugukond: Angerlased, Anguillidae 15. Angerjas, Anguilla anguillia (L.) VI selts: KARPKALALISED, CYPRINIFORMES 8. sugukond: Karpkalalased, Cyprinidae 16. Särg, Rutilus rutilus rutilus(L.) 17. Teib, Leuciscus leuciscus (L.) 18. Turb, Leuciscus cephalus cephalus (L.) 19. Säinas, Leuciscus idus idus (L.) 20. Lepamaim, Phoxinus phoxinus phoxinus (L.) 21. Roosärg, Scardinius eruthrophthalmus (L.) 22. Tõugjas, Aspius aspius aspius (L.) 23. Mudamaim, Leucaspius delineatus delineatus (Heckel) 24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31
(Bauer et al, 2000). Katseliselt on ka kindlaks tehtud, et P. laevis on suuteline peremeesorganismis parasiteerides endas pliid (Pb) akumuleerima. Vastavatest katsetest selgus, et P. laevis´e organismis oli 2700 korda rohkem pliid kui peremeesorganismi lihastes ja 11 000 korda rohkem kui ümbritsevas veekeskkonnas. Samas oli nakatunud peremeesorganismi soolestiku seinas märkimisväärselt vähem pliid kui mittenakatunud liigikaaslastel. Vastavas katses oli vaatluse all turb (Leuciscus cephalus). Plii akmumuleerimine P. laevis´e poolt on kahtlemata paremeesorganismile kasulik ja seega on tegemist väga huvitava fenomeniga, mis vôib osaliselt esitada väljakutse definitsioonidele parsitism ja parasiidid. (Sures, Sidall, 1999) 3.2.3.3. Acanthocephalus anguillae (Müller, 1780) (Acanthocephala, Echinorhynchidae) A. anguillae lõppperemeheks võivad olla kõik meie vete röövkalad, harvem karplased, ogalikud, lest, meri- ja madunõel
annaabi.ee 
