,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi.
suur, ei toimu omavahelist võistlust. Tugevamad aitavad nõrgemaid. Õppeplaanis on kohustuslikud, alternatiivsed ja vabatahtlikud ained. Oluline osa on kunstiainetel. Kooli ülesanne on last abistada ja kaitsta. Waldorfkoolis on õpetaja ülesandeks arendada lapse keha, toetada selle loomulikku arengut, hinge harmoonilist tasakaalu ja vaimu kui tõeotsijat. Õpetaja õpib kogu elu, sest tema kutse on kunst, mis iga päev teostub loominguga (Tuulik, 2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline on oskamine (läbielamine), mitte teadmine; · mälu arendab töö; · laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljastpoolt; · lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd;
Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning kasutatakse sõnalist, selgitavat hindamist. Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896- 1966), kes lähtus oma kunagisest koolikogemusest ja selle pedagoogika teket mõjutas ka tema haavatasaamine Esimese maailmasõjas. Freinet`juhtideeks oli: · kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeks; · kool on sotsiaalne kollektiiv ja seal peab valitsema võrdõiguslikkus, koostööd tehes õpitakse ühiskonna toimimist; · kool on töökool - õpilased planeerivad oma töö ise, teostavad selle ja hindavad koos teistega tulemusi;
Õige pea alustas Urmas Kibuspuu ka oma koomilisi rolle, koos Jüri Krjukovi ja Anne Paluveriga, tehes kaastööd Eino Baskini juhitud „Meelelahutaja“ trupis, kus esitati igas saates 6-7 humoreski. Kuigi Kibuspuu sai vaid 9 aastat näitlejana töötada, oli tal palju tööd nii Draamateatri näitetrupis, teleekraanil, kui ka filmilinal. Tuntuimateks lavastuste ja parimate rollidena jäid Urmas Kibuspuu puhul teiste hulgas silma nimiosa 1978. aasta „Harold ja Maude’is“ ja Celestin 1982. aasta „Savoy ballis“. Kuigi filmi- ja telelavastuste rolle ei võtnud kaasaegsed näitlejad oma arengu mõttes väga tõsiselt, olid need ometigi head sissetulekuallikad ja nii võttiski Urmas Kibuspuu osa tervelt 37st telelavale jõudnud teosest. Tuntumateks filmideks jäid 1980. aasta „Ideaalmaastik“ ning lastefilmid „Nukitsamees“ (1981), „Karoliine hõbelõng“ (1984) ja „Naksitrallid“ (1984). 6
katsetusele ekspirementaalse meetodi. Õpikeskkonnal on Montessori-pedagoogikas keskne tähendus, aga ei ole see kõige tähtsam, sest areng saab alguse lapsest. Ümbruskond peab olema paindlik ja kohandama end laste vajadustega. Waldorf-pedagoogika toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale, mille aluseks on antrposoofiline vaimuteadus ja slle käsitus inimolemuses ja selle arengus. Freinet-pedagoogika. Celestin Freinet (1896-1966) sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema.
annaabi.ee 
