HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17
31. 12. 1869 3. 11.1954 Henri Matisse Aron Alt 12.A Elulugu (1) Prantsuse maalikunstnik Fovismi esindaja Lisaks skulptor ja joonestaja Sünninimi Henri-Émile-Benoît Matisse Sündis Le Cateau-Cambrésis 31. detsember 1869 Nooruaja elas Bohain-en-Vermandois. 1887. aastal läks Pariisi juurat õppima, kuid hiljem loobus. Elulugu (2) Maalimisega alustas 1889. aastal. 1891. aastal alustas õpinguid Julian'i akadeemis kunsti erialal. Alguses armastas maalida inimesi ja maastikke. Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks poega: Jean (1899) and Pierre (1900).
Henri Matisse (1869-1954) Henri Matisse Henri Matisse sündis 31 detsember, Le Cateau Põhja-Prantsusmaal. Üle kuue aastakümne karjääri tehes töötas ta kogu meedias maalidest, skulptuuridest graafikani. Kuigi tema teemad olid traditsioonilised - aktid, figuurid maastikul, portreed, on tema revolutsiooniline kasutamine säravat värvi ja liialdatud kuju emotsioonide väljendamiseks teinud temast ühe mõjukaima kunstniku 20. sajandil. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja
võidelda või siis heaks kiita Elisabethi valitsemine, ent valiti kõige hullem variant kesktee. Trooni eest ei võideldud, aga samas seda ära ka ei antud. Maria Stuart lasi end nimetada Regina Franciae, Scotiae, Angliae et Hibreae ja nõnda oli õigus kroonile olemas, ent samas ka olematu. Poolik ja autu otsus nii elus kui poliitikas teeb alati rohkem kahju kui energiline ning piiritletud selge otsus. Toimus Cateau-Cambrésis' turniiir rahu tähistamiseks, ning ka Henri II võttis piiki käes hoida. Tema vastane, Soti ihukaardi kapten, torkas teda õnnetult silma, mispeale Henri II 10. juulil hinge heitis.Seega lakus kuninglik perekond ühes Katariina di Mediciga ning Maria Stuart, olles ise vaid 17-aastane, ning tema kaasa tõusid Prantsusmaa valitsejateks. See oli äärmiselt kergelt sülle kukkunud kroon. Maria Stuarti ema, Marie de Guise, suri 1560
Henri II [154759] vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557 Madalmaadest lähtuvalt vaid kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul'i, Metzi ja Verduni piiskopkonnad ning tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja, vallutades 1558. aastal Calais'. 1559 sõlmitud Cateau-Cambrésis' rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmisi. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid vaid Veneetsia, Kirikuriik ning Prantsusmaa piiril asuv Savoia. Kuigi kodanliku ühiskonna võrsed kujunesid Itaalias varem kui kusagil mujal Euroopas, jäi Itaalia edasine areng kängu
Henri II [1547–1559) vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557. aastal Madalmaadest lähtuvalt üksnes kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul’i, Metzi ja Verduni piiskopkonna ning vallutades 1558. aastal Calais’, tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja. 1559. aastal sõlmitud Cateau-Cambrésis’ rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmist. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati, jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid vaid Veneetsia, Kirikuriik ning Prantsusmaa piiril asuv Savoia. Sacco di Roma. Raudpuuris Hispaaniasse viidud Prantsuse kuningas tõotas loobuda nii Itaalia
annaabi.ee 
