reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost.
kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene
Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud: andes, üksik aga on see, mida näiteks Alkibiades tegi või Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro tundis. Inglismaal: Sidney (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Prantsusmaal: Du Bellay Trias 14.-15. sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama, Lüürika pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse
sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese "Poeetika" kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine Klassitsism: Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde. Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida.
sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss: Antiigi kultuuripärandi taasavastamine, Giorgio Valla Aristotelese Poeetika tõlge ladina keelde (1498), tõlge itaalia keelde (1549) Rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, Lodovico Castelvetro, Aristotelese “Poeetika” kommentaarid (1570), fookus draamateose korrastatud struktuuril Antiigi jäljendamine > Piibliallegooriate kõrvalejätmine, (sureliku) autori kui ilu looja taotluste tunnistamine Klassitsism: Inimmõistuse jõud, tagasipöördumine looduse juurde. Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida.