Click to edit Master text styles Second level Third level Olümpiamängude auhinnamedali Fourth level esikülje (avers) kavandi aluseks on Fifth level 1928. aasta Amsterdami mängude medali kavand, mille autor on Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli. Medali tagakülg (revers) on alates 1972. aasta Müncheni olümpiamängudest olnud varieeruv. Olümpiamedali läbimõõt peab olema vähemalt 60 mm ning paksus 3 mm. Olümpiaorden Olümpiaorden on ROK-i
boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks. 1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süzee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola). Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak. Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna- valge sümbol "Massispordist tippsportlaseks", mis võitis orgkomitee korraldatud konkursil 26 000 osavõtja seas esikoha.
föderatsiooni president. Sportlased seisavad autasustamispjedestaalil (nägu kesktribüüni poole, esikoha võitja keskel kõrgeimal astmel), heisatakse nende maade riigilipud ja mängitakse esikohale tulnu auks tema kodumaa hümni. Olümpiamedalite läbimõõt peab olema 60mm ja paksus 3mm. Kuldmedal on valmistatud hõbedast ning kullaga kaetud (kulda vähemalt 6g). kuld-, hõbe- ja pronksmedali kujundus on ühesugune. 1928. a-st on suveolümpiamedalid valmistatud Itaalia kunstniku Giuseppe Cassioli kavandi järgi. Olümpiamedali tagakülg on 1972. a-st olnud igal mängul isesugune. Taliolümpiamedalitel pole olnud ühtlast kujundust. Kui kaks sportlast saavutavad võrdse parima tulemuse, siis antakse mõlemale kuldmedal ja hõbemedal jääb välja andmata (erandid 1912. a. teivashüppe ja 1948. a. võimlemisvõistluste võitjate autasustamisel). Samal põhimõttel autasustatakse 2. ja 3. koha jagajaid. Enamik võistkondlike alade puhul antakse medal ja diplom kõigile esimesele kolmele
Osales 3014 sportlast 46 maalt. Eestlasi osales mängudel 19 ja avatseremoonial kandis Eesti lippu kergejõustiklane Gustav Kalkun (fotol). Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning
tulnu rahvushümni. Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel. Olümpiamängude autasud käivad kaasa olümpiamängude ja olümpialiikumisega. Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest. Olümpiamängude auhinnamedali esikülje (avers) kavandi aluseks on 1928. aasta Amsterdami mängude medali kavand, mille autor on Itaalia kunstnik Giuseppe Cassioli. Medali tagakülg (revers) on alates 1972. aasta Müncheni olümpiamängudest olnud varieeruv. Olümpiamedali läbimõõt peab olema vähemalt 60 mm ning paksus 3 mm. Olümpiamängude mälestusmedali saavad mängudel viibinud riikide delegatsioonide kõik liikmed rahvuslike olümpiakomiteede esildiste alusel. Nende medalite kujundamisel ei ole ROK seadnud piiranguid. Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt".