Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Tizian aadliks ja keisri ,,ihumaalija" 1541. a. Saab Tizian keisrilt pensjoni 1558. a. Karl V suri. Kroonimispilt (1530) Karl V istuv portreeMüncheni Karl V koeraga (1533) Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus. (Carrassat & Marcadé, 2002) Cole, A. (2000). Renessanss. Koolibri Johannsen, R. H. (2006). 50 klassikut maalid. Tallinn: TEA. lk 81, 83 (Johannsen, 2006) Laarman, M. (1926). Tizian. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus. Walles, D. (Toim). (2000). Suuri kunstnikke. Tartu: Koolibri. (lk 34- 35).
ümbritsetud kõikide temale omaste sümbolitega paremas käes hoiab piiblit, mille ta ladina keelde tõlkis, vasakus käes kivi, millega ta oma rinda peksis, taltsutatud lõvi, kübar, krutsifiks Töö teisel poolel on meteoriit või komeet. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer' https://en.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer https://www.wga.hu/html_m/d/durer/1/01/06jerome.html Fride R. Carrassat, P. Marcade, I. 2002. Maalikunst renessansist tänapäevani Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu Cumming, R.2007. Kunst
läbi aegade mitmekesine, eriti meeldivad on tema joonistused ning ,,kuldse perioodi" tööd. Juugend läbi tema maalide on lummav ja atraktiivne. Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv. Kasutatud kirjandus Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas Kangilaski, Jaak 2005. Kunsti- kultuuri ajaugu. Postimpressionismist uue meediani. Tallinn: Kirjastus Kunst http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt
kunstivoolule ja seetõttu peetakse ka Monet impressionismi peaesindajaks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 2. http://www.artquotes.net/masters/monet-biography.htm 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet 4. Tillier, A. Silmaringi reisijuht. Pariis Koolibri, 2006. Lk 58. 5. Smith, P. Impressionism Kunst, 2000 Lk. 83, 93 6. Viirand, T. Kunstiraamat noortele Kunst, 1982 Lk. 140-146 7. Fride R. Carrassat, P., Marcad é, I. Larousse'i lühientsüklopeedia - Maalikunst renessansist tänapäevani Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 Lk.75-78
paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/renoir/tekst.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Impression,_soleil_levant http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/degas/tekst.htm Raamat ,, MAALIKUNST RENESSANSIST TÄNAPÄEVANI " LAROUSSE'i LÜHIENTSÜKLOPEEDIA Patricia FRIDE R, CARRASSAT Isabelle MARCADE 20
kolgas ja hilisem keskaegne maailm jumala kuningriik, siis renessansiaegne Euroopa oli tunnistajaks inimese tõusule ja triumfile. See oli humanismi alus, inimese sõltumatuse ja vaba eneseväljenduse sedastamine. Teema osutus minu jaoks päris huvitavaks ning selle uurides omandasin palju uusi teadmisi. Samuti arvan, et olen täitnud kõiki eesmärki, mida olin enne referaadi tegemist püstitanud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu.Tallinn:Kunst Fride R. Carrassat, P.& Marcade, I.1999.Comprendre et reconnaitre les mouvements dans la peinture. Paris:Larousse Cole, A. 1994. Renaissance. London: Dorling Kindersley Limited 20
annaabi.ee 
