· Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris
inferius, maitsmistundlikkus keele tagumiselt 1/3 d) Nucl. solitarius: ÜVA, gangl. sup. et inf., keskkõrva, keele tagum. 1/3, kurgukitsuse ja neelu ülaosa limaskesta , tonsilla palatina, sinus caroticus et glomus caroticum e) Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA, gangl. superius f) Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA, gangl. superius IX närv väljub piklikajust sulcus dorsolateralise koljuõõnest for. jugulare kaudu. Harud: 1. N. tympanicus 2. R. sinus carotici 3. Rr. pharyngei 4. R. musculi stylopharyngei 5. Rr. tonsillares 6. Rr. linguales 13 3.3.1 N. tympanicus ÜVE Algab gangl. inferiuse piirkonnast, siseneb trummiõõnde (canaliculus tympanicuse kaudu), tõuseb ülespoole ja moodustab nn. caroticotympanicitega plexus tympanicuse. Plexus tympanicus innerveerib trummiõõne ja kuulmetõrve limaskesta koos näärmetega. Sisaldab parasümpaatilisi kiude, mille lõppharuks on n
Nucl salivatorius inf parasümpaatiline/ visteromotroone, ümberlülitus gangliot oticumis Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5
Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum). OTSMIKULUU (os frontale) (peas) Otsmikuluusoomusel (squama frontalis) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked
m styloglossus'e petrosi minoris'e, foramen laecerum'i ja lõpeb vahel keelejuuresse. ganglion oticum'is. Postganglionaarsed vegetatiivsed kiud innerveerivad gl parotidea't ja gll buccales'eid. N tympanicus-plexus tympanicus-n petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos ühendab ganglion inferius't ganglion oticum'iga e. IX närvi V närviga) R sinus carotici Kulgeb mööda a carotis interna't allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus'es (baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei