Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Carl Wilhelm Scheele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
scheele, 1774, 1742, 1786, keemik, tollal, stockholmis, preisimaa, friedrich, baariumi, mangaani, 1781, oksiide, moo3, happed, vesiniksulfiid, arseenhape, sidrunhape, glütseriin, gaase, viitas, ühendeis, ainsa, käsitlemine, 1777, priestley, rasketes, maitsta, surmale, viitavadlaboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru puhtal kujul ja uuris tema omadusi inglise keemik Henry Cavendish. Ta tuvastas selle gaasi omadused: hingamiseks kõlbmatu, õhuga segatult põleb süütamisel ja plahvatab sageli ning on väga kerge. Gaasi tiheduse määramiseks kaalus Cavendish kolvi happe ja tsingiga enne katset ja pärast gaasi eraldumist. Gaasi aga kogus kolbi ja määras tema ruumala ning siis arvutas tiheduse. 1787.a. soovitas prantsuse keemik Guyton de Morveau anda sellele nimetus hüdrogene (kreeka keeles hydõr tähendab vett ja gennao on sünnitan).
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja
Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele. Nii peetakse hapniku avastamise kuupäevaks 1. augustit 1774. Kuid Priestley jätkas hapniku uurimist. Ta pani kahe ühesuguse klaaskupli alla hiired, ühe kupli täitis hapnikuga, teises oli tavaline õhk. Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus.
Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai. Hiina õpetlane Mao Hoa arvas juba 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist: üks soodustab põlemist ja hingamist, teine seda ei tee. Seda, et õhus leidub hingamist ja põlemist soodustav gaas, on maininud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow ja mitmed teisedki. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Hapniku avastajana on veel nimetatud ka inglise teadlast Daniel Rutherfordi. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane
Molübdeen Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena
· AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse fotopaberite valmistamisel; · K2Cl2O - kaaliumkloraat kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; · Ca(ClO) 2 - kaltsiumhüpoklorit kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Huvitavaid fakte kloorist: · Kloori avastas Carl Wilhelm Scheele 1774. aastal. · Kloori on kasutatud alates 3000 eKr kivisoolade näol. · Juba väike hulk kloori sissehingatavas õhus võib olla surmav. · Klooriga puhastatakse nii basseinide kui ka joogivett. · Kloori leidub tahkes, gaasilises ja vedelas olekus. · Kloor on mutageen ning see võib esile kutsuda DNA mutatsiooni, mis võib tekitada vähki. Aitäh, et vaatasid!
4°C ja keemistemperatuur on -183°C. Hapnikus on prootoneid/elektrone 8, neutroneid 8 ja 2 elektronkihti (1. kihis 2 elektroni, 2. kihis 6 elektroni) ning aatommass on 15.9994 amü-d. Õhuhapnik on taastuv loodusrikkus. Avastamine Hiina õpetlane Mao Hoa arvas 7.- 8. sajandil, et õhk koosneb kahest gaasist. Hapniku on uurinud veel Leonardo da Vinci, Robert Hooke, John Mayow. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele. Katsete tulemustest valmis tal traktaat, mis ilmus 1777. aastal. Scheele oli saanud hapniku küll katseliselt varem kui Priestley, ent teate hapniku avastamisest avaldas Priestley enne Scheele kuulsa traktaadi ilmumist. Avastaja on veel ka inglise teadlane Daniel Rutherford. Ta nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. Hapniku avastajaks loetakse enamasti Joseph Priestley't, kuumutades elavhõbedaoksiidi (HgO),
annaabi.ee 
