sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar
väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega,
ehk alusseeliku. Sellegi küljes oli ohtralt kunstlilli, volange ja pitsi. Silmapaisev tegumood oli à la Olonaise. Termin läks käibele PrantsusePoola sõja päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides
ehk alusseeliku. Sellegi küljes oli ohtralt kunstlilli, volange ja pitsi. Silmapaisev tegumood oli à la Olonaise. Termin läks käibele PrantsusePoola sõja päevil ning tähendas tänavakleiti, mille kroogitud seelikuosa oli eest lahtine ning jättis aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides
selektsioon ja umbes 60 nõrgemat kinnipeetavat saadeti nn tööle, kust nad tagasi ei pöördunud. Kogu järgneva aja jooksul jätkati prantsuse juutide perioodilist selekteerimist. 14. juulil saadeti „metsa tööle“ järgmised umbes 60 kinnipeetavat, 14. augusti eraldati ülejäänuist umbes 100 haiget, kelle saatuse kohta puuduvad edasised andmed. Tallinna keskvanglas olles tegid osa vange ebaõnnestunud põgenemiskatse. Kolm kahtluse alla langenud meest, Maurice Chamak, Léo Caraco ja Cohen Solal hukati kohapeal. Guy Sarneril ja David Gustinil õnnestus oma osalemist põgenemiskatses varjata. Kohalike poliitvangide hukkamisi korraldas Julgeolekupolitsei B (eesti) grupp. Tolleaegsete vangivalvurite tunnistustest võib järeldada, et välismaiste juutide, st ka prantsuse juutide hukkamist korraldas Julgeolekupolitsei A (saksa) grupp. Vähemalt osa prantsuse juute paigutati Lasnamäe laagrisse (töö- ja kasvatuslaager Nr 2), kus nad pandi
annaabi.ee 
