(Limanutt) Hygrophorus marzuolus 6 - (Safransirmik) Macrolepiota rhacodes - (Suur sirmik) Macrolepiota procera (Hiidmuna) Langermannia gigantea (Hobuheinik) Tricholoma equestre (Kitsemampel) Rozites capemtus (Mets-sampinjon) Agaricus silvaticus (Harilik kukeseen) Cantharclhis cibarius (Lehter-kukeseen) Cantharellus tubaeformis (Valge psatürell) Psathyrella candolleana (Suits-kollanutt) Hypholoma capnoides (Kevad-võluheinik) Calocybe gambosa (Kuldtatik) Suillus grevillei (Tavavahelik) Gomphidius glutinosus (Soomustindik) Coprinus comatus , (Sametkõrges) Flammulina velupites - (Pomerantspuravik) Leccinum versipelle (Harilik kännumampel) Kuehneromyces mutabilis (Aasnööbik) Marasmius oreades
Ettekanne Harilik Kukeseen Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
Harilik kukeseen Hariliku kukeseene ladina keelne nimetus on Cantharellus cibarius. Seen kuulub kukeseente perekonda, kukeseeneliste sugukonda, kukeseenelaadsete seltsi, mittelehikseente klassi, kandseente hõimkonda ja seente riiki. Harilik kukeseen sai 2017. aastal Eesti mükoloogiühingult aasta seene tiitli. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas, tavaliselt okas- ja segametsades, puisniitutel, võsastikes, niiskes samblas või keset rohtu. Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe
II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum lilla kukeseen -Cantharellus melanoxeros luiteliudik - Peziza ammophila liiv-maakeel - Geoglossum arenarium; kroonliudik - Sacrosphaera coronaria purpur-maakeel - Geoglossum atropurpureum; kährikseen - Sparassis crispa ebe-limanutt - Hygrophorus chrysodon; sellerheinik - Tricholoma apium III kategooria seeneliigid III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
sajandi teist poolt. Viimase 35 aasta jooksul on Tartu mükoloogid korraldanud hulga uurimisreide Saaremaale, et koguda herbaarmaterjali, mille alusel on koostatud Saaremaa seenestiku nimekirjad. Oma panuse Saaremaa seente uurimisse on andnud ka ühisekspeditsioonidel osalenud Soome ja Rootsi mükoloogid. Paarikümne aasta jooksul olen lehikseente kohta materjali kogunud ka ise. Saaremaa oma seened. Saaremaal armastatakse eriti harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Soodsal aastal võib ,,Saaremaa kukeseent" leida eksportartiklina suurtes kogustes ka meie põhjanaabrite turulettidelt (kindlasti ei unustata hinnasildi juurde lisamast sõna Saaremaa). Kahjuks ei tunne suur osa seenelistest hariliku kukeseene lähiliike kollakat kukeseent (Cantharellus aurora) ja lehter-kukeseent (Cantharellus tubiformis). Ent soomlaste seas on nad eriti nõutavad, kuna ületavad maitseomaduste poolest harilikku kukeseent.
veini, õlle ja siidri valmistamiseks. Hallitusseened – kasutatakse hallitusjuustude valmistamisel (sinihallitusjuustud Roquefort, Stilton ja Gorgonzola, valgehallitusjuustud Camembert ja Brie). Leivatoodete maitse ja lõhna parandamine. http://www.novaator.ee/ET/loodus/miks_puuviljad_riknevad / http://www.teec.ee/docs/1712_seente_kasutamine.pdf Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://toimetused- toimetused.blogspot.com.ee/2010/09/ma rineeritud-ja-paneeritud.html Kuldpilvik (Russula aurata) https://alchetron.com/Russula-aurea- 4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis)
(Multiclavula mucida) (Multiclavula) Pertusaria pupillaris lumisamblik lumisamblikulised (Pertusaria) (Pertusariaceae) narmas-habesamblik (Usnea habesamblik (Usnea) Parmeliaceae diplotypa) suur sarvik (calocera viscosa) sarvik (Calocera) pisarseenelised (Dacrymycetaceae) harilik kukeseen (Cantharellus kukeseen kukeseenelised cibarius) (Cantharellus) (Cantharellaceae) kollakas kukeseen kukeseen kukeseenelised (lehterkantarell) (Cantharellus (Cantharellus) (Cantharellaceae) aurora) harilik kivipuravik (Boletus kivipuravik (Boletus) puravikulised (Boletaceae) edulis) männiliimik (Chroogamphus männiliimik liimikulised (Gomphidiaceae) rutilus) (Chroogomphus)
2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on võetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki: I kategooria: II kategooria: poropoorik Amylocystis lapponica lepa-kärbseseen Amanita friabilis lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus soo-maamuna Bovista paludosa salmonifolius lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa Bloxami punalehik Entoloma bloxamii võrkheinik Rhodotus palmatus purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus limatünnik Sarcosoma globosum
Pomerantspuravik, punapuravik Puravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened Leccinum versipelle Leccinum Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Harilik kukeseen Kukeseen Kukeseenelised Kukeseenelaadsed Kandseened Seened Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks. Harilik kukeseen Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad Seeneliha: kahvatukollane, paks Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.
annaabi.ee 
