küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont,mullad sageli tugevasti happelised,meil leetunud mullad,osa kahkjaid muldasid.8)luvisols-mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutamist,mullas esineb väljaühtehorisont,puudub tugevasti happeline reaktsioon,meil leetjad mullad,osa kahkjad muldasid 9)cambisols-mullad kus esineb murenemise tagajärgjel muutunud horisonte nagu Bm,meil leostunud mullad,osa rähkmuldasid 10)arensols-vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad,meil osa rähkmuldasid,erodeeritud mullad. 11)regosols- vähearenenud või degratsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad). Kõrgemate tasemete (II tase) eristamiseks kasut
Rendzic Leptosols (WRB), Lithic Rendolls, Lithic Udorthents (ST) Keskmise sügavusega Kh´´´ A 2030 cm A-ABm-D; A-AC-D; A-AD-D; A-C-D 2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud Calcaric Regosols, Calcaric Cambisols (WRB), Rendollic Eutrochrepts, Lithic Rendolls, Loometsad paepealsetel rendsiinadel kuuluvad osalt kaitse, osalt hoiumetsade alla Typic Rendolls (ST) 1. lagedaks raiumisel ei saavutata hõlbsasti metsa, kuivavad läbi 2. Mets kaitseb paepealseid atmosfääri saaste eest (põhjavesi lähedal)
Siia kuuluvad gleistunud paepealsed mullad (Khg) ja gleistunud rähkmullad (Kg). Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud pae-pealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei esine.Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. Pruunmullad.FAO Cambisols. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1.Leostunud mullad - Tüüpprofiil: A-Bw-C. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine 2. leetjad mullad Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C
Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi). Albeluvisols - mullad, kus esineb valge või helehall väljauhtehorisont, mullad sageli tugevasti happelised (meil leetunud mullad, osa kahkjaid muldasid). Luvisols - mullad kus esineb väljaleostumist ja saviosakeste ümberpaigutumist, mullas esineb väljauhtehorisont, puudub tugevasti happeline reaktsioon (meil leetjad mullad, osa kahkjaid (näivleetunud) muldasid). Cambisols - mullad, kus esineb murenemise tagajärjel muutunud horisonte nagu Bm (meil leostunud mullad, osa rähkmuldasid). Arenosols - vähearenenud profiiliga, valdavalt liivased kuivad mullad (meil osa rannikumuldasid luidetel, väljaarenemata horisontidega nõrgalt leetunud mullad). Regosols - vähearenenud või degradatsiooni mõjul kannatanud profiiliga väheviljakad mullad (meil osa rähkmuldasid, erodeeritud mullad).
Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1 Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv
kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO - Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1
annaabi.ee 
