Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM
Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura
Riia Brüssel 1430 1605 x x x ---> ---> ---> Brüsselist väljuvad lennud Thessaloniki x 1445 1835 x x Alghero x 0730 0940 x x Bari x x 1145 1400 x Brindisi 1310 1540 x x x Cagliari 1245 1510 x x x Trapani x 1955 2230 x 1235 1510 Agadir 1440 - 1730 x x x Nador x x 1620 1815 x Tangier x 0725 0920 x 1620 1815 Faro x x x 1120 1315
km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Cagliari ja Olbia, Sitsiilias: Palermo ja Trapani ning Messina väina äärne Messina. Meri on nime saanud merdsõitvate etruskide kreekakeelsest nimest Tyrrhenoi (türreenid). Etruskid olevat tulnud prints Tyrrhenose juhtimisel Lüüdiast ning koloniseerinud praeguse Toscana rannikuala. Nad ise olevat nimetanud seda merd Etruuria mereks või Etruskide mereks.
Paolo Veronese Kunstniku elu ● 1528 Verona – 19. aprill 1588 ● Itaalia kunstnik ● Valis endale ise perekonnanimeks Caliari või Cagliari, aga tuntuks sai ta oma sünnilinna järgi Veronese nime all ● 14-aasta vanuselt läks Veronese õppima kohaliku meistri Antonio Badile juurde ● Kuigi teda õpetati maalima manneristlikus stiilis, kujundas ta varsti välja omaenda säravama stiili. ● 1548 asus Veronese Mantovasse, kus lõi sealse toomkiriku jaoks freskod. ● 1553 asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna surmani. Kunstniku looming
Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena · Ta on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino, Helsingi, Viini, Trieste, Pariisi, Caeni, Londoni ning teistes kuulsates ooperimajades. · Ta on teinud koostööd paljude tuntud dirigentidega nagu Georges Prêtre, Rafael Frühbeck de Burgos, Neville Marriner, Claudio Abbado, Ton Koopman, Dennis Russell Davies, Jonathan Nott, Ulf Schirmer, Christopher Hogwood, Stefan Soltesz, Fabio Luisi, Ion Marin, Manfred Honeck, Bertrand de Billy, Ottavio Dantone, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Plácido Domingo,
Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) Sardiinia 14. maakond(Sardegn Cagliari 24 090 1 675 286 a) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle Aosta 3 263 128 129 d'Aosta 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197
12. Molise 4 438 319 834 o 13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532 Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 14. Sardiinia Cagliari 24 090 1 675 286 maakond(Sardegna) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129 20
Kõige lahkemalt lubas Napoli prügi endale võtta Sardiinia autonoomne piirkond. Kuid koos prügiga on Sardiinia saarele üle läinud ka prügivastaste ja korravalvurite tänavalahing. Kui 22 prügiautot eile öösel Sardiinia pealinnas ligi 500 tonni jäätmetega maalesõitu ootas, takistas osa protestijaid laevameeskonnal aluse ankrusse seadmist. Meeleavaldajate loosungitel seisis: «Sardiinia ei taha Itaalia prügi!» Politsei eriüksustele anti käsk Cagliari sadama meeleavadajad vahistada. Peagi läks ka eemal olnud meeleavaldajate ja eriüksuslaste vahel kähmluseks. Korravalvurid lasid käia kumminuiadel, meeleavaldajatel õnnestus aga sadamas süüdata mõned prügikastid ja autod. Prügiautod maabusid viimaks kuuetunnise hilinemisega. Cagliari linnapea Emilio Floris pöördus aga Itaalia siseministri Giuliano Amato poole, öeldes: «Pole mõeldav, et iga kord, kui prügilaadung
Kirsiks kokteilis on Reggio muuseumis eksponeeritud kaks 1980ndatel merest leitud antiikkreeka skulptuuri. 19 Sitsiilia / Palermo Kui tahad teada midagi Kreekast, tuleb minna Sitsiiliasse. Just siin leiad antiikaegsed Kreeka linnad: Agrigento, Selinunte, Segesta, Syracuse, samuti huvitavaid peegeldusi Hispaania ja Prantsuse kultuurist. Lisaks kunstiajaloo raamatule on Sitsiilia kaunite maastikega päikeseline saar, mis pakub piiramatult avastusvõimalusi gurmaanidele. 20 Sardiinia / Cagliari Sardiinia oli eriliseks inspiratsiooniallikaks inglise kirjanikule D. H. Lawrence'ile, kes siin palju reisis tihtipeale ka jalgsi. Oma raamatus "Meri ja Sardiinia" kirjutab ta: "Sardiinia on jäetud väljapoole aega ja ajalugu". Siin ongi kokku põimunud foiniiklased, kartaagolased, roomlased, araablased, bütsantslased ja hispaanlased kõik nad on siia tulnud ja see saar on nad ümber kujundanud. Kokkuvõte Itaalia on huvitav riik
Tavaliselt lisatakse veinile veidi komplekssust tammevaati kasutades. Vein on arvestatav kaaslane erinevatele mereandidele ja kalaroogadele. Tammevaadis laagerdunud veinid panevad õla alla ka linnulihast ja metslindudest valmistatud toitudele. Vernaccia di San Gimignano valge kuiv vein Toscanast. Vernaccia di Serrapetrona kergelt gaasiline punavein Marche piirkonnast. Vernaccia di Oristano Sardiinias valmistatav kangestatud serri tüüpi vein. Vernaccia di Cagliari Sardiinia valge kuiv vein. Kõik need pole valmistatud Vernaccia viinamarjast, vaid tulenevad sõnast vernacular (algupärane). Veine kutsuti Vernacciaks ja Vernageks. Seda sõna kasutatasid veinikaupmehed keskajal ning sellest ka erinevad Vernaccia'd. Viognier Rhone'i oru väga kvaliteetne valge marjasort, mida kasvatatakse Põhja- Rhone'is Condrieu's ja Chateau Grillet's täidlaste, samas elegantse happe ja värskete ürtide aroomiga valgete veinide valmistamiseks